Kuidas tekkis elu? See on üks teaduse suurimaid mõistatusi. Tippteadlane Richard Zare käib nüüd välja haarava teooria, mille kohaselt sina, mina ja kõik muu elav, mis looduses leidub, pärineb millestki, mida leidub kõikjal – veest.
350 aastat tagasi heitis inglise teadlane Robert Hooke pilgu oma mikroskoopi ja avas ukse täiesti uude mikromaailma. Ta oli esimene, kes vaatles ja kirjeldas keha ehituskive – rakke. Pärast seda on teadus tunginud sügavale raku sisse. Tänapäeval oskavad teadlased kasvatada tüvirakkudest elundeid.
Teadlased on jõudnud ühisele järeldusele, et meie universumi stardipauk käis 13,8 miljardit aastat tagasi. Kuidas see täpselt kärgatas, on seotud mitme küsimusega, millele pole siiani vastuseid. Selguse saamist takistavad mitmesugused tumedad jõud ja ilmaruumi sünnihetk on sõna otseses mõttes saladusloori mähitud.
On ammu teada, et inimaju ei püsi terve elu jooksul samasugusena, vaid areneb nagu kogu ülejäänud organismgi. Cambridge`i ülikooli neuroteadlased on nüüd leidnud, et aju elu võib jaotada viieks erinevaks etapiks, millest igaühel on enam-vähem kindel algus ja lõpp.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.