Sügavad hoovused, mis liiguvad ümber Antarktise mandri, võivad nõrgeneda järgmise 30 aastaga kuni 40 protsenti. Sel on kliimale ja merekeskkonnale tõsised tagajärjed.
Igal aastal liigub 250 miljardit tonni külma ja suure soolasisaldusega vett Antarktikas sügavamatesse veekihtidesse. See voogab sinna peaaegu samamoodi nagu veealune juga.
Arktika merejää sulab kiiremini, kui on ette näinud isegi kõige pessimistlikumad prognoosid. Teadlastel on mitmesuguseid leidlikke jääpäästeplaane. Vestlesime professoriga, kelle ideed on nimetatud hullumeelseks, ning küsisime, kuidas ta põhjendab oma kavatsuste vettpidavust.
Soe merevesi kahandab Suurbritannia-suurust liustikku. Kui see merre kaob, võib kogu Antarktise lääneosa kattev jääkilp kokku variseda ja maailmamere veetase tõuseb kolm meetrit. Kolme aasta pikkune ekspeditsioon peab välja selgitama, kui lähedal on katastroof ning kas see on vältimatu.
Maailma suurim jäämägi kannab nimetust A23 ja selle pindala on 3500 ruutkilomeetri ringis. Jäämägi, mis murdus lahti Antarktika liustikust, on liikumas põhja poole ja võib kokku põrgata Atlandi lõunaosas asuva Lõuna-Georgia saarega, mille elurikkus ületab isegi kuulsate Galapagose saarte oma.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?