Traditsioonilised nupud naasevad autode armatuurlaudadele

Aastakümnete pikkune liiklusohutuse uurimistöö näitab, et valdavas enamikus liiklusõnnetustes mängib põhirolli inimlik eksimus. Kasutajaliideste disain võib mõjutada seda, kui sageli juhid teevad ohutusvigu. Vead rooli taga on sageli seotud juhi tähelepanu hajumisega. Häiriv sündmus või stiimul võib viia juhi pilgu teelt, käed roolilt, mõtted juhtimisülesandelt või lausa kõik kolm korraga.

Just seetõttu peetakse sõidu ajal näiteks telefoniga sõnumite saatmist eriti ohtlikuks: see tegevus kasutab samaaegselt juhi visuaalseid, manuaalseid ja kognitiivseid ressursse. Mida rohkem tähelepanu liike üks tegevus nõuab, seda suurem on tegevuse põhjustatud tähelepanu hajumine.

Puuteekraani menüüdega suhtlemine võib teoorias tekitada sarnaseid mõjusid nagu sõnumite saatmine. Näiteks sõiduki sisetemperatuuri reguleerimine ekraani svaipimise kaudu sunnib juhti suunama pilgu teelt eemale ja kasutama kognitiivseid ressursse selle ülesande täitmiseks. Füüsiline nupp võimaldab sama reguleerimist teha minimaalse või olematu visuaalse sisendiga – kobamisi, käsikaudu. Nupu pakutav puudutuslik tagasiside ja lihasmälu kompenseerivad visuaalse info puudumist ning võimaldavad ülesande täitmist nii, et juhi pilk püsib teel.

Puutetundlike ekraanide häirivuse kohta viidi 2020. aastal Suurbritannias läbi uuring, mille autor oli transpordiuuringute ettevõte TRL. Juhid läbisid uuringu käigus simuleeritud kiirteel sõites tavapäraseid autosiseseid ülesandeid. Nende hulka kuulus muusika valimine või menüüdes navigeerimine puuteekraanisüsteemide, nagu Apple CarPlay ja Android Auto, abil. Tulemusi võrreldi nii olukorraga, kus juhiti ilma kõrvalise tegevuseta, kui ka olukorraga, kus neid tegevusi viidi läbi hääljuhtimisega.

Selgus, et kui juhid kasutasid puuteekraane, pikenes nende reaktsiooniaeg märgatavalt. Kiirteekiirustel tähendab see reaktsiooniaja viivitus mõõdetavat pidurdusteekonna pikenemist. Ka sõidurajal püsimine ja üldine sõidukvaliteet halvenesid puuteekraanidega suhtlemise tõttu. Selle uuringu kõige silmatorkavam järeldus on, et puuteekraani kasutamine oli sama häiriv ja mõnel juhul isegi häirivam kui sõidu ajal telefoniga sõnumite saatmine või kõrva ääres hoitava telefoniga rääkimine.

Hiljutise 92 000 USA ostjat hõlmanud küsitluse andmed näitavad, et info- ja meelelahutussüsteemid on uutes autodes endiselt kõige problemaatilisem funktsioon. Selle uuringu kohaselt põhjustavad just need süsteemid esimese 90 omamispäeva jooksul rohkem kaebusi kui ükski teine sõiduki süsteem. Enamik kaebusi puudutab kasutusmugavust. Juhid olid frustreerunud seoses elementaarsete juhtseadmetega, mis on viidud puuteekraanidele, nagu tulede, klaasipuhastite ja temperatuuri kontroll, mille kasutamine nõuab nüüd sõidu ajal mitut sammu ja visuaalset tähelepanu.

Ka hääljuhtimine pole täiesti riskivaba või mugav. Ulatuslik meta-analüüs eksperimentaaluuringutest vaatas, kuidas juhid sooritavad sõiduülesandeid, kasutades sõiduki enda ja nutitelefoni hääljuhtimissüsteeme. Kogu tõendusmaterjali lõikes halvendab ka hääljuhtimine sõidusooritust võrreldes olukorraga, kus kõrvalist tegevust ei ole. Puuteekraanist on hääljuhtimine küll mõnevõrra parem lahendus, aga füüsilistele nuppudele siiski mugavuse ja ohutuse mõttes lähedale ei jõua.