Briti matemaatik Alan Turing pani aluse andmeteadusele ehk dataloogiale ja tänapäevasele arvutile ning aitas liitlastel Teises maailmasõjas saavutada võidu Natsi-Saksamaa üle.
Alan Turingi elu võtavad hästi kokku ta hauaplaadil olevad pealiskirjad „Arvutiteaduse rajaja, matemaatik, sõjaaja koodimurdja ja eelarvamuste ohver“ ning kohe selle järel tema kaasmaalasest teadlase Bertrand Russelli tsitaat: „Õigesti vaadatuna kätkeb matemaatika endas mitte ainult tõde, vaid ka ülimat ilu.“
Tehisintellekt on palju enamat kui ChatGPT juturobot. Algoritmid on mängus iga kord, kui sa kasutad nutitelefoni, loed ilmaprognoosi või paned Netflixist mängima mõne seriaali. Me oleme näinud üksnes tehisintellektiajastu algust. Mõne aasta pärast teeb see meie eest tõenäoliselt enamiku otsuseid.
Peagi suudavad arvutiprogrammid nii hästi vestelda, et võivad tunduda inimestena. Selleks, et inimesel ja tehistaibul eksimatult vahet teha, soovitab rohkem kui 400 teadlast kasutada ühte riuklikku testi.
Praegu on tehisintellekt jõudnud nii kaugele, et kirjutab netis inimestele vastuseks tekste ja suudab joonistada ette antud teemal pilte. Kes üldse leiutas tehisintellekti?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?