Maapinnal seistes me Maa kuju ei näe. Seda, et silmapiir on kõver, näeb soodsate tingimuste korral umbes kümmekonna kilomeetri kõrguselt, kus lendavad liinilennukid. Tarvis on pilvitut ilma ja laia vaadet ehk pisikesest lennukiaknast ei piisa, vaid vaatama peaks piloodi kabiinist. Paremini näevad maakera kumerust need sõjaväelendurid, kes saavad lennata 15-30 km kõrgusel. Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt u 400 km kõrguselt näevad astronaudid maakera kumerust juba väga hästi. Selleks, et näha korraga tervet maakera, tuleks tõusta u 1300 km kõrgusele maapinnast, mis on ühtlasi maksimaalne kõrgus, kus inimesed on orbiidil ümber Maa viibinud. Kaugemal on olnud üksnes Kuul käinud Apollo astronaudid (Kuu keskmine kaugus Maast on u 385 000 km – toim). Väga kaugele minnes paistab Maa jällegi pisikese täpina. Inimsilma lahutusvõimet arvestades näeks Maad kerakujulisena vahest kuni paarikümne miljoni kilomeetri kauguseni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie koduplaneeti kujutatakse alati ümmargusena, aga kas Maa on ikka ideaalne kera?
Suurte taevakehade ja kuude piltidelt võib näha, et need on peaaegu alati kerajad. Miks ja kuidas on see nii? Kas mõni planeet võiks olla ka sootuks teistsuguse kujuga?
Rooma keisri Julius Caesari järgi nimetatud juuli on statistiliselt kõige soojem kuu aastas. Sooja aastaajaga käivad paraku kaasas ka suviselt valged ööd, mistõttu ei saa pimedast tähistaevast rääkida. Küll aga on sel öötaeval kaugete udude ja galaktikate asemel meile pakkuda üht-teist lähemalt.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.