2018. aastast alates on kaks Hiina tüdrukut elanud mitme DNA-veaga. Need tekkisid geenitehnoloogia CRISPR katsetes. Nüüd kavatsevad teadlased kolme uue tööriistaga ära hoida edasised õnnetused ning juhatada geenide redigeerimise uue ajastu lävele.

- © Claus Lunau & Shutterstock
Geneetika on üsna noor teadusharu, mis sai tänapäevasel kujul alguse 1900. aasta paiku. Seepärast kuulusid mõtted geneetiliselt muundatud inimestest 20. sajandi vältel peamiselt ulme valda. Nüüd, mil käes on 21. sajandi kolmanda aastakümne hakk, on olukord muutunud ning selle uut moodi reaalsuse peapõhjus on süsteem CRISPR. See on olemuselt küll lihtne mehhanism, kuid on põhjustanud teadusajaloo ühe suurima revolutsiooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Revolutsiooniline tehnoloogia CRISPR-Cas9 võimaldab taimede, loomade ja inimeste geene mõjutada. Geenikääridel on potentsiaal juurida välja igasugused haigused. Üllate eesmärkide varjupoolena kollitab aga hirm disainerbeebide ees.
CRISPR-Cas9-meetodil ehk lühidalt CRISPR-meetodil saab muuta taimede, loomade ja ka inimeste geene. Nii võib välja juurida haigusi ning päästa maailma näljahädast. Meetodil on ka vastuoluline külg.
„Geneetiliselt muundatud taimed on ebatervislikud ja keskkonnakahjulikud.“ Nii arvatakse veel praegugi, ligi 30 aastat pärast seda, kui esimene neist valmistatud toiduaine poodi lubati. Tegelikult ei ole geenmuundatud taimed küll kellelegi ainsatki haiguspäeva põhjustanud ning uusimate võtetega saab meie toiduainete omadusi parandada nii, et need lahendavad me koduplaneedi ühed suuremad mured.