Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Universumi paisumine on kontrolli alt väljunud
Kui kiiresti universum paisub? Sellele lihtsale küsimusele ei ole teadlastel üht lihtsat vastust – õieti on neil pakkumisi lausa kaks. Täpsed, veatud mõõtmised annavad erinevaid tulemusi ja ainus loogiline seletus sellele peitub maailmaruumi seni avastamata jõududes.
Mis juhtub siis, kui me asuksime kosmoselaevaga valguse kiirusel teele sinna, kus on universumi lõpp? Koostatud on mõtteeksperiment, mis illustreerib seesuguse reisi kummalisi tagajärgi ning annab aimu, kus ja kuidas säärane kujuteldamatu retk täpselt lõpeb.
Universum on 13,8 miljardit aastat vana, aga ma olen lugenud, et selle läbimõõt on palju suurem kui 13,8 miljardit valgusaastat. Kas see on tõsi ja kuidas me nii kaugele näeme, kui valguse kiirus on kiiruse ülemine piir?
TÜ Tartu observatooriumi astronoomid nuputasid välja, kuidas on võimalik mõõta tumeaine liikumiskiirust. Kui meetod end ka praktikas tõestab, aitab see paremini aru saada sellest, mida kujutab endast 85 protsenti universumis leiduvast ainest, mis on andnud enda olemasolust siiani märku üksnes gravitatsiooni vahendusel.
Kas oled pidevalt väsinud, ärritud kergemini kui varem, magad halvasti ja tunned, et tööle mõtlemine võtab juba hommikul jõu ära? Võib-olla pole tegemist lihtsalt kiire ja pingelise perioodiga. Kui stress kestab liiga kaua ja taastumiseks jääb liiga vähe võimalusi, võib tekkida läbipõlemine ehk burnout.