Hiina kosmoseagentuuri (CSNA) kosmosesond Tianwen-2 on saatnud Maale esimese lähivõtte haruldasest taevakehast, mille ametlik nimi on 2016 HO3, suupärasem nimi aga Kamoʻoalewa. Selle nime on taevakivi saanud Hawaii laulu järgi, mis kirjeldab taevas edasi-tagasi õõtsuvat objekti. 2016 HO3-d võib nimetada Maa minikuuks või õigemini kvaasikuuks või -kaaslaseks.
Tianwen-2 on esimene Hiina kosmosemissioon, mille eesmärk on tuua asteroidilt Maale kivimiproove. Kosmosesond startis 29. mail 2025. Pärast 13 kuud kestnud lendu ja ligi ühe miljardi kilomeetri läbimist jõudis Tianwen-2 lõpuks oma esimese sihtmärgini. Alates 2. juulist on sond liikunud Kamoʻoalewast umbes 20 kilomeetri kaugusel ning tegi taevakehast esimese pildi.
Kamoʻoalewa on Maast liiga kaugel, et pidada seda tõeliseks Maa kaaslaseks. Selle põhiorbiit kulgeb ümber Päikese. Samas möödub asteroid Maast korrapäraselt ning liigub meie planeedi läheduses keerukal elliptilisel trajektooril, mistõttu liigitatakse see haruldaseks kvaasikaaslaseks ehk kvaasisatelliidiks. Selliseid Maa kaasliiklejaid on praegu teada seitse.
Kamoʻoalewa kuulub nn Apollo-tüüpi asteroidide hulka. Need liiguvad ümber Päikese orbiitidel, mis sarnanevad Maa omaga. Kuna tegemist on kvaasisatelliidiga, püsib Kamoʻoalewa Maa läheduses ühekorraga väga pikka aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni on selle asteroidi kohta teatud üsna vähe, sest kõiki vaatlusi on tehtud kaugelt. Selle läbimõõt on hinnanguliselt vaid 40–100 meetrit, mistõttu võib sellest saada kõige väiksem asteroid, mida inimeste saadetud kosmosesond on kunagi külastanud.
Missiooni käigus uurib Tianwen-2 asteroidi orbiidil ning võtab selle pinnalt ka proove, mis tuuakse hiljem Maale.
Teadlaste sõnul on 2016 HO3 üks kõige erakordsemaid Maa-lähedasi asteroide. „Kuna tegemist on Maa kvaasisatelliidiga, on selle tiirlemisperiood peaaegu sama pikk kui Maal. See võimaldab sinna jõuda suhteliselt väikese energiakuluga. Samuti püsib asteroid Maast stabiilselt umbes 0,1–0,3 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel, mis loob soodsad tingimused selle jälgimiseks, juhtimiseks ja sidepidamiseks,“ kirjutavad Pekingi Kuu-uuringute ja Kosmosetehnika Keskuse füüsik Rongqiao Zhang ja tema kolleegid.
Teadlased loodavad välja selgitada, kas Kamoʻoalewa on lahtistest kivimitest koosnev kosmiline kruusahunnik või üks terviklik kivikeha. Samuti soovivad nad teada, kas asteroidil leidub vee jälgi, millest see koosneb, kuidas selle orbiit on aja jooksul kujunenud ning kas Päikeselt lähtuv päikesetuul on selle arengut mõjutanud.
Maale toodavad kivimiproovid aitavad kontrollida ka üht põnevat hüpoteesi: teleskoobivaatluste põhjal arvavad teadlased, et Kamoʻoalewa võib olla kunagi Kuult välja paiskunud kivimitükk.
Pärast ligi üheksakuulist uurimisperioodi Kamoʻoalewa juures jätkab Tianwen-2 teekonda Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivöös paikneva objekti 311P juurde. Enne seda möödub sond veel kord Maast ning heidab alla kapsli asteroidilt kogutud proovidega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!