Teadlased tegid kindlaks paiga, mis peaks üleilmsele katastroofile kõige paremini vastu
Loe AI kokkuvõtet
Ajakirjas Global Challenges ilmunud ülevaate järgi peaks üleilmsele katastroofile ühiskonna toimimise vaates kõige paremini vastu Austraalia. Florian Ulrich Jehni juhitud teadlased leidsid, et eelise annavad geograafiline eraldatus, toiduga ise hakkamasaamine, tugev riigikorraldus ja hajutatud taristu. Järgnesid Uus-Meremaa, Šveits, Jaapan ja Argentina. Autorid rõhutavad, et tegu pole lõpliku edetabeliga, vaid peamine järeldus on vajadus kriisideks valmistuda.
Kui meie maailmale saaks osaks mingi apokalüptiline katastroof, olgu see tuumasõda, ülivõimas vulkaanipurse, pandeemia või üleilmsete elektri- ja sidevõrkude kokkuvarisemine, poleks ükski paik sajaprotsendiliselt turvaline. Siiski saab erinevaid maid üleilmsele katastroofile vastupanuvõime osas võrrelda, mida on nüüd ka sakslaste teadustöö raames tehtud.
Teadlased uurisid, millised maailma piirkonnad suudaksid kõige tõenäolisemalt üle elada sündmuse, milles hukkuks lühikese aja jooksul vähemalt kümnendik kogu inimkonnast või mis kahjustaks rängalt inimeste heaolu üle maailma. Tuli välja, et ühiskonna jätkuva toimimise vaatenurgast oleks kõige parem paik Austraalia.
Kolm suurt katastroofitüüpi
Ajakirjas Global Challenges avaldatud uurimuse autorid on Saksamaa Hageni ülikooli teadlased Florian Ulrich Jehni juhtimisel. Töös jagati ülemaailmsed katastroofiohud kolme suurde rühma. Esimesse kuuluvad sündmused, mis vähendavad järsult maapinnale jõudva päikesevalguse hulka (ASRS, Abrupt Sunlight Reduction Scenarios): need on näiteks tuumasõjale järgnev tuumatalv, hiiglaslik vulkaanipurse või suure asteroidi kokkupõrge Maaga. Teise rühma moodustavad elektri-, side-, transpordi- ja tootmissüsteemide ulatusliku kokkuvarisemise põhjustavad sündmused (GCIL, Global Catastrophic Infrastructure Loss), nagu võimas geomagnetiline torm, koordineeritud küberrünnak või suurel kõrgusel tekitatud elektromagnetimpulss. Kolmandasse kuuluvad äärmiselt rasked looduslikud või inimese põhjustatud bioloogilised katastroofid, näiteks pandeemiad (GCBR, Global Catastrophic Biological Risk).
Uurijad otsisid teaduskirjandusest ka selliseid töid, mis kirjeldasid erinevate riikide võimet kõiksugustele seda tüüpi vapustustele vastu pidada ja neist taastuda. Esialgu leiti 3200 dokumenti, millest põhjalikumasse analüüsi jäi lõpuks 75. Valdkonna eksperdid lisasid veel 77 asjakohast allikat, nii et kokku tugines ülevaade 152 uurimusele ja raportile.
Kõige sagedamini osutusid hea katastroofile vastupidavuse eelisteks geograafiline eraldatus, suutlikkus ise toitu toota, hästi toimiv ja usaldusväärne riigikorraldus ning ühiskonna ja taristu hajutatus. Eelis on näiteks saarel asumine, sest seal saab pandeemia ajal piire kergemini sulgeda. Samuti aitab kriisi üle elada vähene korruptsioon, väike ebavõrdsus, ühiskondlik sidusus ning selline elektri-, toidu- ja otsustussüsteem, millel pole ühtainsat kergesti rivist välja langevat sõlmpunkti.
Lõunapoolkera on parim paik
Kõige laiemale ohuspektrile peaks teaduskirjanduse põhjal vastu pidama Austraalia. Riik on geograafiliselt eraldatud, jõukas ja demokraatlik, seal on tugev tööstus ning tavapäraselt toodetakse rohkem toitu, kui kohapeal tarbitakse. Lõunapoolkeral asumine vähendaks ka tuumatalve või vulkaanilise talvega kaasneva jahtumise mõju.
Austraalia järel tõusis esile sealsamas lähedal asuv Uus-Meremaa. Neile kahele järgnesid Šveits, Jaapan ja Argentina. Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan olid ainsad riigid, millel leiti teiste ees eeliseid olevat kõigi kolme suure katastroofiliigi puhul. Teadlaste sõnul võivad keskmisest vastupidavamad olla ka näiteks Norra, Kanada, Skandinaavia maad, Island, Lõuna-Korea ja Uruguay, kuid kõiki võimalikke riike pole võrdselt põhjalikult uuritud. Muidugi on eri paigul teiste ees erinevaid eeliseid ja miinuseid - Šveitsi ei saa näiteks parimagi tahtmise juures hiidtsunami üle ujutada, samas pole selle riigi piire pandeemia puhul sugugi nii lihtne kinni panna kui näiteks Jaapani omi.
Sellega seoses ütlevad teadlased, et ühelgi riigil pole teiste ees tegelikult kõiki eeliseid. Saareriik saab piire sulgeda, kuid võib tarneahelate katkemisel jääda ilma kütusest, ravimitest, väetistest ja välisabist. Suur tööstus annab võimaluse tootmist kiiresti ümber korraldada, kuid muudab ühiskonna ühtlasi sõltuvamaks keerukatest elektri- ja digisüsteemidest. Linnades leidub rohkem haiglaid ja tööstust, ent toit saab seal tarnehäirete korral kiiresti otsa. Ja nii edasi.
Autorid rõhutavad, et nende töö põhjal ei saa moodustada lõplikku maailmalõpukindlate riikide edetabelit. Austraaliat ja Uus-Meremaad on üleilmsete katastroofide kontekstis lihtsalt rohkem uuritud kui paljusid teisi riike, mistõttu võivad mõned sama vastupidavad piirkonnad olla jäänud tähelepanuta. Samuti on tegemist teaduskirjanduse ülevaatega, mitte kõiki riike samade arvuliste näitajate põhjal võrdleva mudeliga.
Kõige tähtsam järeldus pole teadlaste sõnul aga see, kuhu katastroofi eest põgeneda, vaid vajadus vapustusteks valmis olla.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele