Kõige sagedamini osutusid hea katastroofile vastupidavuse eelisteks geograafiline eraldatus, suutlikkus ise toitu toota, hästi toimiv ja usaldusväärne riigikorraldus ning ühiskonna ja taristu hajutatus. Eelis on näiteks saarel asumine, sest seal saab pandeemia ajal piire kergemini sulgeda. Samuti aitab kriisi üle elada vähene korruptsioon, väike ebavõrdsus, ühiskondlik sidusus ning selline elektri-, toidu- ja otsustussüsteem, millel pole ühtainsat kergesti rivist välja langevat sõlmpunkti.
Lõunapoolkera on parim paik
Kõige laiemale ohuspektrile peaks teaduskirjanduse põhjal vastu pidama Austraalia. Riik on geograafiliselt eraldatud, jõukas ja demokraatlik, seal on tugev tööstus ning tavapäraselt toodetakse rohkem toitu, kui kohapeal tarbitakse. Lõunapoolkeral asumine vähendaks ka tuumatalve või vulkaanilise talvega kaasneva jahtumise mõju.
Austraalia järel tõusis esile sealsamas lähedal asuv Uus-Meremaa. Neile kahele järgnesid Šveits, Jaapan ja Argentina. Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan olid ainsad riigid, millel leiti teiste ees eeliseid olevat kõigi kolme suure katastroofiliigi puhul. Teadlaste sõnul võivad keskmisest vastupidavamad olla ka näiteks Norra, Kanada, Skandinaavia maad, Island, Lõuna-Korea ja Uruguay, kuid kõiki võimalikke riike pole võrdselt põhjalikult uuritud. Muidugi on eri paigul teiste ees erinevaid eeliseid ja miinuseid - Šveitsi ei saa näiteks parimagi tahtmise juures hiidtsunami üle ujutada, samas pole selle riigi piire pandeemia puhul sugugi nii lihtne kinni panna kui näiteks Jaapani omi.
Sellega seoses ütlevad teadlased, et ühelgi riigil pole teiste ees tegelikult kõiki eeliseid. Saareriik saab piire sulgeda, kuid võib tarneahelate katkemisel jääda ilma kütusest, ravimitest, väetistest ja välisabist. Suur tööstus annab võimaluse tootmist kiiresti ümber korraldada, kuid muudab ühiskonna ühtlasi sõltuvamaks keerukatest elektri- ja digisüsteemidest. Linnades leidub rohkem haiglaid ja tööstust, ent toit saab seal tarnehäirete korral kiiresti otsa. Ja nii edasi.
Autorid rõhutavad, et nende töö põhjal ei saa moodustada lõplikku maailmalõpukindlate riikide edetabelit. Austraaliat ja Uus-Meremaad on üleilmsete katastroofide kontekstis lihtsalt rohkem uuritud kui paljusid teisi riike, mistõttu võivad mõned sama vastupidavad piirkonnad olla jäänud tähelepanuta. Samuti on tegemist teaduskirjanduse ülevaatega, mitte kõiki riike samade arvuliste näitajate põhjal võrdleva mudeliga.
Kõige tähtsam järeldus pole teadlaste sõnul aga see, kuhu katastroofi eest põgeneda, vaid vajadus vapustusteks valmis olla.