Lõppev talv oli normist omajagu külmem, kuivem ja päikselisem

Keskkonnaamet teatab oma põhjalikus talveülevaates, et tänavune päristalv algas detsembri viimastel päevadel (28.–30. detsember), mil tekkis püsiv lumikate. Klimaatilise päristalve algus ongi määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Sellega kaasneb külmailmade sagenemine.

Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C (norm –2,6 °C). Kõige külmem kuu oli veebruar, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli –8,0 °C (norm –3,8 °C). Talve madalaim õhutemperatuur mõõdeti 1. veebruaril Jõgeva meteoroloogiajaamas, see oli –28,3 °C, kõrgeim 10. detsembril Heltermaa rannikujaamas +9,3 °C-ni.

Kõik kolm talvekuud olid normist kuivemad. Kõige vähem oli sademeid Vilsandi rannikujaamas - 54 mm ehk 42% normist (norm 129 mm). Kõige sajusem oli talv Kihnu rannikujaamas, kus sademeid oli 93 mm ehk 72% normist (norm 129 mm).

Päikest paistis talve jooksul 154 tundi ehk 131% normist (norm on 117 tundi). Kui detsembris paistis Eesti keskmisena päikest vaid 18 tundi ehk 83% normist (norm 21 tundi), siis veebruaris olid enamik päevadest päikesepaistega ja Eesti keskmisena paistis päikest 92 tundi, s.o 146% normist (norm 63 tundi).

Lund jätkus detsembrist veebruari lõpuni. Näiteks Võrumaal Tuulemäel oli sulata päevi lausa 61 ehk kahe kuu jagu. Seal mõõdeti ka talve kõige paksem lumi - 58 cm.