• 29.12.25, 20:09

Vaata fotovõistluse Wiki Loves Monuments 10 parimat Eesti fotot

Vikipeedias lõppes fotovõistlus Wiki Loves Monuments. Vaata, millised kodumaised pildid sellele ametlikult maailma suurimale fotovõistlusele jõudsid ning heida pilk ka muu maailma fotodele.
Kuressaare piiskopilinnus.
  • Kuressaare piiskopilinnus.
  • Foto: Monika Michelson-Mõik

Keerdtrepp, kalmistud ja kilukarbid

Septembris toimunud rahvusvaheline fotovõistlus “Wiki Loves Monuments” on ka Eestis taas edukalt lõppenud. Kultuurimälestistele pühendatud ja maailma suurimaks fotovõistluseks kasvanud ettevõtmise eesmärk on koguda Vikipeediasse kvaliteetseid ja vabalt kasutatavaid pilte arhitektuuri- ja kultuuripärandist. Eestis korraldasid võistlust Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet.
Tänavu osales võistlusel 21 fotograafi, kes laadisid Wikimedia Commonsisse kokku 866 fotot Eesti kultuurimälestistest. Parimate tööde valikul hinnati nii kompositsiooni, valguse kasutust, tehnilist kvaliteeti kui ka seda, kuidas fotod jutustavad lugu ja avavad mälestiste tähendust uue nurga alt.

Kolm parimat

Võitja fotol kujutatud Eesti Kunstiakadeemia keerdtrepp mõjub esteetilise geomeetriamänguna, kus valgus on asetatud täpselt sinna, kuhu vaja. Võidufoto autor Samuel-Mathias Mäkimaa on lõpetanud muinsuskaitse ja restaureerimise eriala ning on hoonete inventeerimisega kokku puutunud isegi oma lõputöös. See tuli talle aga parajalt ootamatult, et võidutööks osutus just tema enda ülikoolis asuva keerdtrepi foto, mis oli üles võetud esimesel koolinädalal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võidufoto, Eesti Kunstiakadeemia keerdtrepp.
  • Võidufoto, Eesti Kunstiakadeemia keerdtrepp.
  • Foto: Samuel-Mathias Mäkimaa
Foto Mäla kivikalmest toob vaatajani harva märgatud muistise: tiheda metsa sees “lukuauguna” avanev kalme võimaldab piiluda justkui kadunud paralleelmaailma. Foto jäädvustamise taga seisid Mairi Kaseorg ja Kristo Oks, kes pildistasid kalmet seoses seal toimunud Tartu Ülikooli arheoloogiliste uuringutega. Foto autoreid rõõmustas, et selle tunnustusega pälvib rohkem tähelepanu ka arheoloogiline pärand.
Mäla kivikalme Muhumaal.
  • Mäla kivikalme Muhumaal.
  • Foto: Mairi Kaseorg ja Kristo Oks
Vahastu kalmistu foto paistis silma kui „valguse tee“, kus ristidest alguse saav ja kirkamaks muutuv valgusrada mõjus žürii hinnangul sügava metafoorina elu ja surma piiril. Pildi autoriks oli Kairi Kalmann, kes sel korral jõudis esikümesse tervelt kolme fotoga.
Vahastu kalmistut ja kirikuaeda läks ta pildistama just konkursi tõttu, sest mälestiste kaarti uurides selgus, et Vahastu kalmistust Vikipeedias veel pilte pole. “Olin sinnakanti minemas ja lülitasin ka Vahastu kalmistu külastamise seetõttu enda päevakavva. Külastasin kalmistut nii hommikupoole kui ka õhtusel ajal. Auhinnatud kaadri jäädvustasingi õhtustes päikesekiirtes. Just valgusemäng tegi selle koha eriliseks ja lisas pühaliku meeleolu.”
Vahastu kalmistu
  • Vahastu kalmistu
  • Foto: Kairi Kalmann
Parimate hulka mahtusid veel fotod Kuressaare piiskopilinnusest, Kiiu tornlinnusest ja Kolga mõisa peahoonest, kus kohtuvad ajalugu, valgus ja arhitektuuri suursugusus. Pildile jäid ka Kuremaa tuulik, Põltsamaa Niguliste kirik oma peegelduste ja kontrastidega ning tükike Välisministeeriumi istungitesaali lae 60 000 kilukarbist. Need tööd annavad kokku mitmekesise pildi Eesti pärandist eri aegadest.
Žüriiliikme Ivo Kruusamägi sõnul on Vikipeedia eesmärk muuta teadmised inimestele vabalt kättesaadavaks, kuid selleks on esmalt tarvilik need infokillud kokku koguda. “Võistlus saab täita oma eesmärki vaid siis, kui see tõesti jõuab igasse Eestimaa nurka ja häid pilte koguneb rohkelt. Meie kultuuripärand väärib jäädvustamist ja näitamist ning see võistlus lubab tutvustada meie ajalugu nii Eestis kui ka kaugemal.”
Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.
10 fotot
  • Kilukarbisaali lakke kinnitatud kilukarbid.
  • Foto: Kairi Kalmann
Trevethy Quoit.
19 fotot
  • Trevethy Quoit.
  • Foto: Jwslubbock
Kõiki Wiki Loves Monuments fotovõistluse pilte saad vaadata siit.

Seotud lood

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele