Inimesed süütasid esimese lõkke tuhandeid aastaid seni arvatust varem

Tule tegemine andis inimestele vabaduse valida oma laagripaiku, ilma et oleks tulnud tuld pidevalt ülal hoida, kuna seda oli võimalik vajaduse korral uuesti süüdata. Tule kontrollimine pakkus praktilist kasu kaitse ja soojuse näol, võimaldades inimestel levida ja edukalt elada külmemates ja karmimates keskkondades. Oluliselt laiendas see ka ohutult tarbitavate toiduainete valikut, kuna kuumtöödeldes sai eemaldada mürgiseid aineid juurikatest ja mugulatest ning haigustekitajaid lihast. Küpsetatud toidust sai organism oluliselt rohkem energiat, mis tähendas, et seda jäi rohkem üle ning ülejääk suunati aju arenguks ja tööks. Tihti on suurema aju arengut just tule ja tulel valmistatud toidu kasutuselevõtuga seostatud.

Tule kasutamise tõendid säilivad harva ja neid on raske tõestada. Tuhk ja süsi võivad kergesti tuule või vee poolt ära kanduda ning tuleasemesetted erodeeruda ja hajuda. Kuumutatud esemed säilivad paremini, kuid sageli on keeruline välistada juhuslikku põlengut maastikupõlengu käigus. Just see teeb Barnhami leidude säilimise erakordseks.

Briti Muuseumi paleoliitiliste kogude kuraator professor Nick Ashton ütles: „See on minu karjääri kõige märkimisväärsem avastus ning olen väga uhke meeskonnatöö üle, mis viis selle murrangulise järelduseni. On uskumatu, et mõned vanimad neandertallaste rühmad tundsid juba nii varasel ajal räni, püriidi ja süüteaine omadusi.”

Liverpooli ülikooli doktor Sally Hoare lisas: „Need leiud viitavad sellele, et Barnhami inimesed lõid oma tule ise. Püriiditükkide olemasolu Barnhamis on varaseim teadaolev tõend tule süütamise tehnoloogia kohta. See avastus nihutab tule tegemise tehnoloogia kronoloogiat umbes 400 000 aasta võrra varasemaks ning kinnitab Barnhami kui olulist ülemaailmset võrdluspunkti varaseimate tule tegemise praktikate uurimisel.”

Briti Muuseumi kuraator dr Rob Davis ütles: „Tagajärjed on tohutud. Tule loomise ja kontrollimise võime on üks olulisemaid pöördepunkte inimkonna ajaloos, pakkudes praktilisi ja sotsiaalseid eeliseid, mis muutsid inimarengu kulgu. See erakordne avastus nihutab selle pöördepunkti umbes 350 000 aasta võrra varasemaks.”