
- Kohvikasvatajad kohvipuult punaseid marju korjamas. Kohviuba pole tegelikult uba, vaid on kohvipuu seeme, mis on punase marja sees. Kohviube on marjas tavaliselt kaks ja need asetsevad, lamedad küljed üksteise vastas.
- Foto: SALMONNEGRO-STOCK
Need põllukultuurid on ülemaailmse põllumajanduse nurgakivid ja miljonitele põllumeestele elutähtsad sissetulekuallikad. Ometi on need üha suuremas ohus, kuna kliimamuutused süvenevad. Tõusvad keskmised temperatuurid ja ebastabiilne sademete hulk on põhjustanud suuri kõikumisi saagikuses, jättes tootjad ebakindlasse olukorda ja ohustades majandusstabiilsust. Juba praegu võib keskkonna ebastabiilsuse mõju saagikusele näha näiteks selles, kuidas kohvi, aga ka šokolaadi hind on poodides tõusnud.
USA Colorado ülikooli atmosfääriteadlastest koosnev uurimisrühm keskendus ühele kliimaprobleemide lahendamiseks pakutud geoinseneeria meetodile, mille rahvusvaheline lühend on SAI (ingl. Stratospheric Aerosol Injection). Selle meetodi käigus paisatakse 13-45 km kõrgusel olevasse atmosfäärikihti ehk stratosfääri hea peegeldusvõimega piisakesi. Nende abil saab jäljendada planeedi ajutist keskmise temperatuuri langemist, mis tekib tavaliselt suurte vulkaanipursete järel. Vulkaanipursete käigus paiskub tavaliselt stratosfääri hulganisti vääviühendeid ja seal tekivad imepisikesed väävelhappe piisad, mis toimivad loendamatute tillukeste peeglitena. Need peegeldavad päikesekiirgust kosmosesse tagasi.
Teadlased uurisid, kas see meetod võiks aidata stabiliseerida tingimusi viinamarjade, kohvi ja kakao peamistes kasvatuspiirkondades Lääne-Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasu on piiratud
Idee testimiseks modelleerisid teadlased kliimatingimusi aastatel 2036–2045 kaheksateistkümnes olulises põllunduspiirkonnas. Nad hindasid, kuidas SAI võiks mõjutada temperatuuri, sademete hulka, õhuniiskust ja haiguste riski, et prognoosida tulevast sobivust põllukultuuride kasvatamiseks. Kuigi SAI vähendas mudelite põhjal tõesti edukalt pinnatemperatuure, ei suutnud see järjepidevalt siiski säilitada heaks saagiks vajalikke soodsaid tingimusi. Ainult kuues 18st uuritud piirkonnast nähti olude märkimisväärset paranemist võrreldes tulevikustsenaariumiga ilma SAI-ta.
Ettearvamatut sademed ja muutlik niiskuse tase osutusid SAI edu saavutamisel suurimaks murekohaks. Kuigi aerosoolide stratosfääri viimisega suudeti planeeti jahutada, oli see palju vähem tõhus niiskuse reguleerimisel või äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks üleujutuste, vältimisel. Selle tulemusena jäid saagiprognoosid ja põllumajandustulu hinnangud ebastabiilseks isegi SAI rakendamisel.
Aerosoolidest ei piisa
„Ainuüksi temperatuuri vähendamisest SAI abil ei piisa,“ selgitas töö kaasautor Ariel Morrison. „Näiteks kakaoliigid, kuigi need taluvad kõrgeid temperatuure paremini kui kohv ja viinamarjad, on väga vastuvõtlikud kahjuritele ja haigustele, mida põhjustab kõrge temperatuuri, sademete ja niiskuse kombinatsioon. Samuti ei saa eirata looduslikku kliimamuutlikkust — see toob kaasa palju erinevaid tulemusi isegi sama SAI stsenaariumi korral, mis võivad mõjutada kakaod, kohvi ja viinamarju kasvatavate põllumeeste elatist.“
Dr. Morrison lisas, et kuigi SAI võib teatud piirkondades pakkuda lühiajalist leevendust kuumusstressi vastu, ei saa sellele tugineda pikaajalise lahendusena. Uuringu tulemused rõhutavad, et kohvi, kakao ja veiniviinamarjade kaitsmiseks on vaja nii innovatsiooni kui ka ülemaailmset pühendumust kestlikule kohanemisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!