Meteoroloogid mõõtsid tänavusel peol sademeid laulukaare kõrval
Vihmast või põuast rääkides on üles kerkinud küsimus, miks ei võiks panna sadememõõturit mõnda tuntud kohta, näiteks laulupeo ajal Tallinna lauluväljakule? Tänavu nii tehtigi.
Keskkonnaagentuuri juuli alguse pressiteate järgi mõõdab see praegu sademeid 69 mõõtepunktis, kuid need jaamad asuvad mitte linnasüdames ega asfalditud platsidel, vaid võimalikult looduslähedastes tingimustes (et vastata rahvusvahelistele standarditele). Põhjus on selles, et hooned, asfalt ja muud tehislikud pinnad võivad sademete mõõtmist tublisti mõjutada. Näiteks võib tuul, mis liigub hoonete vahelt läbi, muuta vihma liikumissuunda või kogust ning anda moonutatud tulemusi. Samuti võib olla linnakeskkonnas aurumine kiirem või vee kogunemine ebaühtlane.
Seotud lood
Umbes poole miljardi aasta eest hakkas praegune Eesti ala Lõunapooluse lähistelt triivima oma nüüdisaegse asukoha poole. Selle rännaku jäljed on meie maapõues siiani näha. Loodusmuuseumi uus näitus elustab ka toonase ürgookeani salapärased olendid.
Mitu maailma suurlinna on nii ülerahvastatuse kui ka muutuva kliima tõttu surve all. Üks variant selle probleemi lahendamiseks võiks olla kolida linnad merele. Seal leiduks küllaga nii ruumi kui ka toitu ning elu võiks olla üsna turvaline – vähemasti arvab niiviisi mõni visionäär. Kas elu merel oleks ka päriselt hea mõte?
Ma tean, et Maa ei ole lame, aga tore oleks teada, mis oleks lameda Maa puhul teisiti. Mis juhtuks meie ilmaga?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele