- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Alla 13aastaselt nutitelefoni saamine tõstab enesetapuriski
Mida nooremana saab laps oma esimese nutitelefoni, seda suurem on tõenäosus vaimse tervise probleemide tekkeks, sealjuures tõuseb oluliselt ka enesetapurisk.
Värskes uuringus jälgiti enam kui 100 000 18–24aastast noort, et hinnata lapsepõlves nutitelefoni omamise mõju täiskasvanuea vaimsele tervisele.
Selgus, et neil, kes said nutitelefoni enne 13. eluaastat, olid oluliselt kõrgemad need näitajad, millega kaasnesid enesetapumõtted, agressiivsus ja emotsionaalsed raskused. Eriti tugevalt olid mõjutatud tüdrukud: 5–6aastaselt telefoni saanud tüdrukutest teatas 48%, et neil on olnud enesetapumõtted, samas kui 13aastaselt saanud tüdrukutest teatas sellistest mõtetest 28%.
Seega, mida nooremana laps nutitelefoni saab, seda kehvem on tema vaimne tervis varases täiskasvanueas.
Uuring avaldati sel kuul teadusajakirjas Journal of Human Development and Capabilities ja see näitab, et üldine vaimse heaolu skoor langeb järsult, kui telefoni saamise vanus väheneb. Uuringus kasutati skaalat, millega hinnati emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset funktsioneerimist.
„Mõju ulatus on märkimisväärne: kui jätkub trend, kus lapsed saavad nutitelefonid ja ligipääsu sotsiaalmeediale aina nooremalt, viitab see, et see üks tegur võib ainuüksi põhjustada järgmise põlvkonna hulgas laialdaselt vaimseid häireid, sealhulgas enesetapumõtteid, tegelikkusest eemaldumist ja vähenenud emotsionaalset vastupidavust,” kirjutavad teadlased oma artiklis.
Global Mind Project, mida juhib neuroteadlane Tara Thiagarajan, on üks suurimaid uuringuid, mis vaatleb lapsepõlves tehnoloogiaga kokkupuute mõju täiskasvanu vaimsele tervisele. Selle asemel, et oodata aastakümneid, küsiti noortelt täiskasvanutelt, millal nad said oma esimese nutitelefoni, ja võrreldi seda nende praeguse vaimse tervisega.
Andmed koguti ligi kahelt miljonilt osalejalt 163 riigist. Põhianalüüs keskendus enam kui 100 000 noorele vanuses 18–24 ehk nn Z-generatsioonile, esimesele põlvkonnale, kes kasvas üles koos nutitelefonide ja sotsiaalmeediaga.
Osalejad täitsid suure veebipõhise hindamisküsimustiku, mis hõlmas 47 erinevat vaimse funktsioneerimise aspekti, alates emotsioonide reguleerimisest kuni kognitiivsete oskusteni.
Varajane telefoni omamine seostub lisaks enesetapumõtetele ka teiste murettekitavate sümptomitega täiskasvanueas nagu kõrgem agressiivsus, tegelikkusetunnetuse nõrgenemine ja hallutsinatsioonid. Vaimse tervise spetsiifiliste funktsioonide osas on varakult telefoni saanud noortel rohkem raskusi enesehinnangu, emotsionaalse kontrolli ja vastupidavusega – eriti tüdrukutel. Poistel on rohkem raskusi stabiilsuse, rahulikkuse ja empaatiaga.
Võrreldes 5–6aastaselt telefoni saanud inimesi nendega, kes said selle vanuses 13–18, leidsid teadlased, et nooremana telefoni saanud tüdrukutel esines 20 protsenti enam enesetapumõtteid ja poistel oli neid 11 punkti rohkem. Hallutsinatsioonide esinemine kasvas tüdrukutel 14 ja poistel 9 protsendi võrra.
Hetkel kuum
Mõjud ilmnevad üle kogu maailma, kuid kõige tugevamad on need ingliskeelsetes riikides (USA, Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia) – arenenud maades, kus lapsed saavad telefoni ja ligipääsu sotsiaalmeediale varem kui näiteks Aafrikas, Lõuna-Aasias või Lähis-Idas.
Suurenenud haavatavus ingliskeelsetes piirkondades võib peegeldada mitte ainult varasemat ligipääsu, vaid ka ingliskeelse internetisisu olemust. Teadlased viitavad, et ingliskeelne sisu sisaldab suuremal määral kahjulikku, hüperseksualiseeritud või ärakasutavat materjali, mida algoritmid võivad aktiivsemalt esile tõsta.
Nutitelefonid on väravaks sotsiaalmeediale, mida juhivad tehisintellektil põhinevad algoritmid, mille eesmärk on maksimeerida kasutaja kaasatust. Ligipääs sotsiaalmeediale selgitab umbes 40% ulatuses seost varase telefoni omamise ja kehvade vaimse tervise näitajate vahel.
„Need tehisintellekti süsteemid kasutavad strateegiliselt ära käitumisandmeid ja psühholoogilisi haavatavusi, piirates laste autonoomiat ja otsustusvõimet ning soodustades pidevat sotsiaalset võrdlust,” selgitavad teadlased.
Varajases eas ligipääs sotsiaalmeediale vallandab probleemide ahela. See suurendab küberkiusamise tõenäosust, põhjustab ka kehva und ja halbu peresuhteid. Enamik probleeme peres ja suurem osa küberkiusu on seotud just sotsiaalmeedia, mitte telefoni enda kasutamisega.
Unetsükli häired on rohkem seotud nutitelefoni kasutamisega väljaspool sotsiaalmeediat – tõenäoliselt mängude, videote ja muu sisuga, mis hoiab noored kaua ärkvel.
Tulemuste põhjal soovitab uurimisrühm ulatuslikke poliitikamuudatusi, millega käsitletakse nutitelefone ja sotsiaalmeediat sarnaselt vanusepiiranguga ainetele nagu tubakatooted ja alkohol. Soovitused hõlmavad kohustuslikku digipädevuse õpet enne ligipääsu sotsiaalmeediale, vanusepiirangute karmimat rakendamist koos sanktsioonidega tehnoloogiaettevõtetele ja nutitelefoni kättesaadavuse piiramist alla 13aastastele lastele.
Kõige ambitsioonikam ettepanek hõlmab „astmelisi ligipääsupiiranguid“, mille kohaselt alla 13-aastased lapsed saaksid kasutada vaid väheseid telefoni funktsioone – näiteks võiksid nad ainult helistada ja sõnumeid saata, kuid mitte interneti ega sotsiaalmeedia rakendusi kasutada.
Teadlased toonitavad, et kuigi uuring näitab tugevat korrelatsiooni varajase nutitelefoni kasutuse ja täiskasvanuea vaimse tervise probleemide vahel, ei tõesta see otsest põhjuslikkust. Tulemused peegeldavad üldisi rahvastikutrende ega pruugi kehtida iga üksikjuhtumi puhul. Lapsevanematel ja poliitikakujundajatel soovitatakse arvestada uuringu piirangutega.
Seotud lood
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele