Kõige kergemad elemendid sündisid Suure Paugu tagajärjel, raskemad tekivad tuumasünteesi käigus. Küsimus, kuidas tekivad veel raskemad elemendid, nagu kuld või uraan, oli teadlastel kindla vastuseta. Tõde leiti helendavast gaasipilvest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkel.

- © L. Calçada / M. Kornmesser / ESO
Kaks neutrontähte, mis ümber teineteise paarissüsteemis kosmilist tantsu keerutavad, on universumi kontekstis küll tibatillukesed – neil on läbimõõtu ainult 20 kilomeetri ringis –, kuid mõlemad on siiski palju tihedamad ja massiivsemad kui meie Päike. Raskusjõu mõjul liiguvad need teineteisele aina lähemale ja lähemale ning nende tants muutub üha kiiremaks, kuni tähed lõpuks kokku põrkavad. Suurem osa nende massist saab mustaks auguks, ülejäänu paisatakse kuuma gaasipilvena laiali. See pilv paisub ülikiiresti – kiirusel, mis on lausa kolmandik valguse omast – ja selle läbimõõt muutub suurlinna omast 36 tunniga peaaegu meie Päikesesüsteemi omaga võrreldavaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõige varasemad, õige pea pärast Suurt Pauku süttinud tähed on juba ammu lõpuni põlenud, aga nende jäänused elavad edasi. Astronoomid on leidnud ühe vanimatest tähtedest ja on ka selgunud, kuhu see paigutub meie Päikese sugupuul.
Linnuteel on tõenäoliselt miljard neutrontähte, kuid me ei ole neist kunagi eriti midagi teadnud. Hullem on aga see, et nüüd me teame nende kohta veel vähem. Nimelt on astronoomid avastanud neutrontähe, mis on poole väiksema massiga, kui oleks loogiline. Kui on leitud uus tüüp ultrakompaktseid tähti, pööratakse mitu füüsikaseadust pea peale.
Väikestest tähtedest saavad surma järel valged kääbused. Suured tähed lõpetavad neutrontähtede või mustade aukudena. Kuidas on aga lood vahepealsetega? Pärast nelikümmend aastat kestnud otsinguid on lõpuks leitud uut tüüpi supernoova, mis sellele küsimusele vastuse annab.