Imelise Teaduse lugeja Aivo saatis meile järgneva küsimuse: "Tere! Ikkagi on tekkinud küsimus, miks inimene ei suuda kõrvu liigutada. Mõni inimene natuke oskab, teine jälle mitte. Kas sellest võimest poleks rohkem kasu kui kahju?"
Võrreldes paljude loomadega – võtkem näiteks kasvõi kodukassi – on inimese kõrvade liigutamise võime tõepoolest tühine, et mitte öelda olematu. Kui kõik kassid suudavad kõrvu kiiresti ja teineteisest sõltumata liigutada, pöörates neid sinna, kust tuleb huvitav heli, siis inimestest suudab kõrvu õige pisut jõnksutada umbes 10–20 protsenti. See võime näib edasi kanduvat geneetiliselt.
Viis klassikalist meelt ei hõlma kaugeltki kõiki keha tajutavaid aistinguid. Mõne meele abil hoiad end tasakaalus, teised jälgivad, ega su kehal ei rooma parasiite. Nüüd lisavad teadlased meelte nimekirja täiesti uue alateadliku meele – magnetmeele.
Võim on kõiki ühiskonna osi ja kihte läbiv mõtteline konstruktsioon. Piisab ainult õige vähesest võimust, et inimese isiksus juba märkimisväärselt muutuks.
Ükski teine liik pole Maale jätnud nii suurt jälge kui inimene. Oleme vallutanud kõik mandrid ja praegu on meid üle kaheksa miljardi. Teadlastel on keeruline tuua välja üht konkreetset omadust, mis on teinud meid valitsevaks liigiks.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?