Vanu maju on meil ohtrasti ja paljudes nendest köetakse ahje vanaviisi. Mida tähendab ahiküte õhusaaste ja kliima soojenemise seisukohast?
2021. aastal selgus Taani tehnikainstituudis tehtud uuringust, et elamupiirkonnas, kus on palju küttekoldeid, suureneb õhu ülipeente osakeste sisaldus kütmise ajal keskmiselt 20 protsendi võrra. Seega on ahjurikka piirkonna õhureostus sama suur kui mõne suurlinna liiklustihedal tänaval.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga päev paiskub inimtegevuse tagajärjel õhku tonnide kaupa süsihappegaasi. See vallandab ahelreaktsiooni, mis saastab atmosfääri ning tapab igal aastal seitse miljonit inimest. Peagi aitavad meil õhku puhastada mobiilsed filtrid ja sudu neelav asfalt.
Tartu ülikooli teadlaste ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös tehtud uuring näitas, et õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ning halb mõju tervisele vähenenud. Siiski põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis üle tuhande varajase surma.
Kivisöeelektrijaamad saastavad, on ajale jalgu jäänud ja meie koduplaneedile üleüldse väga halvad, kuid energiaallikana ja keskkonna arengus võivad need mängida olulist rolli. Mõne lihtsa kohanduse abil võivad vanad jaamad anda meile nimelt nii palju kliimasõbralikku elektrienergiat, kui vaja.