Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õnn võib peituda geenides
Õnn seisneb sõprades, heas tervises ja meelepärases töös. Ent kui suurt rolli üks või teine tegur mängib, sõltub meie elukohariigist. Osa uurimuste põhjal on tähtsad ka geenid, sest kalduvus olla õnnelik paistab olevat geneetiline omadus.
ÜRO on kaardistanud inimkonna õnne alates 2012. aastast spetsiaalse küsimustiku abil. Selleks küsitakse miljonilt eri riikidest pärit inimeselt, kui õnnelikud nad on ja mis just teeb neid õnnelikuks. Saadud tulemuste põhjal koostatakse igal aastal maailma õnnelikkuse raport ehk World Happiness Report.Sellest selgub, kui tähtsaks õnne komponendiks peab üks või teine rahvas peresuhteid või raha ning kui suur on nende protsent õnnetundest.
Teadlased kaardistasid esimest korda inimese täieliku genoomi. See läbimurre võib aidata tulevikus jagu saada nii mõnestki eluohtlikust haigusest ja mõista esivanemate põlvnemist.
Hüpnotiseeriv rütm tekitab tunde, et su aju on plahvatamas ja sa oled oma kehast väljumas. Teadus on valmis sind juhendama, kuidas käituda suguakti ajal, ja ühtlasi tõestama, et õige seksuaalelu on palju rohkem kui pelk nauding.
Õnnetunne on lihtsalt elektriline aktiivsus ajus. Värske uuring näitab, et sa võid selle tunde ise sisse lülitada, kui sa soovid. Imeline Teadus vestles õnneuurija Bruce Hoodiga ajus toimuvatest protsessidest, mis seda head tunnet tekitavad. Saime ka tähtsaid nõuandeid inimestele, kes tahavad elada õnnelikumana.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?