- ST
Kohvioad: teekond taimest sinu kohvitassini
Kas oled kunagi mõelnud hommikukohvi nautimise ajal, kuidas kohvioad sinuni jõuavad? Kus need kasvavad ja mida oad läbi teevad selleks, et sinu tassi jõuda? See on pikk ja keeruline teekond. Selle mõistmine tähendab rohkemat kui lihtsalt teada, kust kohvioad pärinevad – see aitab sul hinnata paremini loodusande ning paljude inimeste jõupingutusi, mida on vaja selleks, et saaksid nautida maitsvat kohvi.
Vaatame seda pikka ja katsumusterohket teekonda lähemalt – alates taimest kuni sinu tassini. Selle teekonna avastamisel õpid lähemalt, kuidas kohvioad kasvavad, kuidas neid töödeldakse ja valmistatakse, kuid avastad ka seda, kuidas tunda ära tõeliselt kvaliteetne kohv, mis võib täielikult muuta su igapäevast kohvirituaali.
Kohviubade seikluse algus – kohvipuu
Kõik kohvioad saavad alguse ühest kohast – selleks on kohvipuu. See igihaljas taim, mis kasvab troopilistes tingimustes ja meenutab pigem põõsast, mitte puud, valmistab väikeseid punaseid kirsse, mis on umbes 1-2 cm suurused. Nende kirsside sees on seeme ning need seemned ongi kohvioad.
Selleks, et kohvipuul valmiksid kohvioad, vajab taim teatud keskkonnaolusid. Kohvi kasvatamiseks on parimad tingimused ekvaatori lähedal, mistõttu kutsutakse seda piirkonda “kohvivöötmeks”. Selles piirkonnas on täiuslikud troopilised tingimused: piisavalt päikesevalgust ja niiskust aastaringselt. Suurimad kohvipiirkonnad on Ameerika, Aafrika ja Aasia ning suurimad tootjad on Brasiilia, Vietnam, Colombia, Indoneesia ja India.
Huvitaval kombel on olemas üle 60 erineva kohvipuu liigi, aga laialdaselt kasvatatakse vaid kolme: Arabica, Robusta ja Liberica. Sõna “Arabica” on kohvipakenditel kõige levinum. See liik moodustab umbes kolm neljandikku kogu maailma kohvitoodangust. Ehkki Arabica taimed on õrnad (kasvavad kõrgel ning ei taha saada otsest päikesevalgust) on need kohvioad tuntud oma mitmekülgsete maitsete, aroomide ja loodusliku magusa maigu poolest. Seetõttu peetakse märgist “100% Arabica kohvioad” kõige sagedamalt üheks kvaliteeditunnuseks.
Kohvioad ja nende korjamine ning töötlemine
Selleks, et kasvatada kvaliteetsed kohvioad, kulub palju aega. Äsja istutatud kohvipuu hakkab vilja kandma alles 3-4 aasta pärast. Taime tumerohelised lehed peidavad kirsse, mis küpsevad alates rohelisest kuni sügavpunase värvuseni, andes märku sellest, et kirsid on korjamiseks küpsed.
Kohvikirsside korjamine vajab oskust ja hoolikust. Tihti korjatakse küpseid kohvikirsse käsitsi. Töölised eemaldavad üksnes küpsed kirsid, tehes seda väga hoolikalt. Selline hoolas korjamine mõjutab otseselt kohvi maitset ja kvaliteeti.
Pärast korjamist hakatakse kirsse töötlema. Ehkki selle jaoks on mitu meetodit, on levinud kaks peamist viisi: kuivtöötlus ja märgtöötlus. Valitud meetod mõjutab kohvi maitseprofiili olulisel määral.
Hetkel kuum
Kuivtöötlus. See on vanim meetod, tuntud ka kui looduslik meetod. Küpsed kohvikirsid laotatakse laiali betoonpinnale või tõstetud alustele ning jäetakse päikese kätte kuivama. Võrdse kuivamise tagamiseks ning hallituse ennetamiseks tuleb neid regulaarselt ümber pöörata. Pärast kuivamist eemaldatakse väliskiht, et saada kätte kohvioad. See meetod valmistab magusama ja puuviljasema maitsega täidlase kohvi.
Märgtöötlus. Märgtöötlus on teine levinud meetod. Esiteks pannakse kirsid vette – küpsed lähevad põhja, toored jäävad pinnale. Küpsed kirsid pannakse seejärel masinasse, mis eemaldab viljaliha. Seejärel fermenteeritakse kohvioad vee sees. See meetod valmistab puhtama, erksama ja ühtlasema maitse. Lisaks on selliselt töödeldud kohvioad veidi mahedama maitsega, kuna töötlus toob esile ubade loodusliku happelisuse.
Kohviubade röstimine
Rohelised kohvioad on aga alles vaid osa teekonnast. Järgmine oluline etapp on röstimine. Röstimise käigus muudetakse rohelised kohvioad aromaatseks maitsekaks kohviks.
Kõigepealt kuumutatakse kohvioad kõrge temperatuurini – tüüpiliselt vahemikus 180°C ja 240°C. Temperatuuri tõustes läbivad kohvioad imelise muutuse: esmalt lähevad need kollaseks ning seejärel tekivad erinevad pruuni värvi toonid. Need värvimuutused vastavad erinevatele röstiastmetele, millest igaüks toob esile erinevad omadused.
Hele röst on kõige lühem ja madalaima temperatuuri juures. Selle juures säilitatakse kohviubade esialgne olemus kõige paremini ning tuuakse esile õrnad puuviljased maitsed ja ubade happelisus.
Keskmine röst võtab rohkem aega ja kasutab kõrgemat temperatuuri. See vähendab happelisust ning toob esile šokolaadise ja pähklise maitse, mistõttu on see paljude kohvijoojate lemmik.
Tumeda röstiga kohvioad on röstimises kõige pikemat aega. Selle käigus tekib neile läikiv õline pind ning maitse on kange ja mõru.
On aga oluline märkida, et värskelt röstitud kohvioad on kõige parema aroomiga. Kohvi valimisel tasub tähelepanu pöörata röstimiskuupäevale – kohvioad, mis röstiti üks nädal, üks kuu või kolm kuud tagasi, on kõik erinevad ning enamasti läheb aroom ajaga vaid halvemaks.
Millised on parimad kohvioad?
Parimad kohvioad on sellised, mille puhul on kogu protsessi käigus pööratud erakordset hoolt ja tähelepanu – alates kirsside korjamisest kuni ubade röstimiseni. Kõrgeima kvaliteediga kohvioad saavad hinnangu ning neile võidakse viidata kui erikohvile.
Specialty Coffee Association (SCA) ühingu sertifitseeritud eksperdid hindavad kohviube 100-punkti skaalal. Esmalt hindavad nad vastava kohvitalu roheliste ubade välimust, seejärel nende maitset ning aroomi. Kohvioad, mis saavad hinnanguks üle 80 punkti, lähevad erikohvide (ehk specialty kohvi) kategooria alla.
Need kohvioad on erakordselt mitmekülgsete maitsetega – mustikad, maasikad, apelsinid, tamarind, karamell, tume šokolaad, punane vein jne. Iga specialty kohv on unikaalne ja räägib oma loo – alates kohvipuu istutamisest teatud piirkonnas kuni tassini, mis on sinu käes. Sul jääb üle vaid nautida kohvi tõeliselt erakordset teekonda, mis on lõpuks toonud kohvi sinu kätte.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele