Malm ja dünamiit aitasid viia liikluse maa alla
Maailma praegu pikim raudteetunnel viib läbi Alpide. 57 km pikkune Gotthardi tunnel on kõigiti turvaline. Alles paarsada aastat tagasi oli sellise tunneli ehitamine peaaegu ilmvõimatu ülesanne.
On 1828. aasta 12. jaanuar. Rühm töölisi on Londonis Thamesi jõe alt tunnelit läbi kaevates täies hoos, kui äkki tekib käigu lakke auk. Londoni põhja- ja lõunaosa ühendama pidanud 396 meetri pikkuse tunneli kaevamistööd seiskuvad järsult.
Seotud lood
Rekordlaev Great Eastern oli valminuna üks 19. sajandi suurimaid insenerisaavutusi. Ehitus kestis üle nelja aasta ja selle veeskamine võttis mitu kuud, kuna laev oli nii suur.
Postiljonid-kullerid raiskasid 19. sajandil hinnalist aega liiklusummikuis istumisele. Tähtsad sõnumid jõudsid kohale liiga aeglaselt. Seepärast töötasid ettevõtlikud insenerid välja torudest ja suruõhust süsteemi, mis hakkas metropolides posti jagama.
Norras Stadi poolsaart ümbritsevates tormistes merevetes on laevahukud üsna sagedased. Nüüd kavatsetakse laevaliikluse ohutuse nimel teisaldada kaheksa miljonit tonni kaljut, et rajada maailma esimene laevatunnel.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele