Katastroofi tagamaad: hiigellennukist sai lendav kirst
Japan Airlines 123 reisijatel jäi hirmutavalt kaua aega eelseisvale surmale mõtlemiseks. Kui lennukikeresse tekkis auk ja tüür rebenes küljest, jätkas masin õhulendu veel 32 minutit.
Pärast hiigellennuki kokkupõrget kaljuga oli äratuntav vaid selle üks tiib.
Foto: The Asahi Shimbun/Getty Images
Tokyo Haneda lennuvälja kiirendusrada väreles 12. augustil 1985. aastal kuumuses, kui paar minutit pärast kuut õhtul veeres värava juurest välja Japan Airlinesi lend 123 (JAL 123). Peaaegu kõik lennud ja rongid olid sel aasta populaarseimal reisipäeval välja müüdud. Oli traditsioonilise budistliku püha obon’i eelõhtu. Selle kolmepäevase püha jooksul austavad jaapanlased oma lahkunuid.
Pärast 2010. aastal toimunud plahvatust naftapuurplatvormil Deepwater Horizon voolas toornafta merre. Ametivõimud kasutasid keskkonnakatastroofi ulatuse piiramiseks kõiki olemasolevaid vahendeid, kuid tagantjärele tarkusena võib öelda, et tegelikult poleks tohtinud nad seda mitte mingil juhul teha.
Kui metsik orkaan tabab New Orleansi, jäävad selle elanikud lõksu, sest linn on rajatud maa-alale, mis asub allpool merepinda. Linn on nagu suur vann, ainult et ilma äravooluavata.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?