Teadlased jõudsid rõugete ajaloo algpunkti

18. sajandil suri Euroopas rõugetesse kuni 1000 inimest päevas. Üks inglasest tohter otsustas surmahaiguse vastu leiutada vaktsiini. Selgitamaks välja vaktsiini tõhusust, nakatas ta kõigepealt surmahaigusesse kaheksa-aastase poisi, kes oli muidu terve kui purikas.

Ajalooraamatuis on kirjas, et vaktsineerimise leiutas Briti arst Edward Jenner. Tema polnud siiski ainus teerajaja. Meetod oli Euroopas tuntud aastakümneid enne Jenneri läbimurret ning seda tänu aadli­proua Mary Wortley Montagule. Tänapäeval on leedi Montagu nimi enamasti unustatud ja samuti ei teata lugu sellest, kuidas Konstantinoopoli teadjanaised andsid talle kätte niidiotsa, mis tõi arstiteadusesse revolutsiooni.

Viirus võib põhjustada surmatõbe, nagu COVID-19, kuid võib ka organismi kaitsta samamoodi nagu vaktsiin või mõnest tõvest sootuks terveks ravida. Teadlastel on kavas välja uurida ja kaardistada kõik need sajad tuhanded viirused, mis levivad esiti loomadel, ent võivad neilt inimestele kanduda ning vallandada uue pandeemia. Kas me aga saaksime ilma viirusteta üldse elada, on iseküsimus.