Osooniauk Antarktika kohal kahanes viimaste aastakümnete ühe väiksema ulatuseni

Need kõikumised leiavad aset osoonikihi pikaajalise taastumise taustal. Taastumine näitab osoonikihti hävitavaid andmeid käsitleva Montreali protokolli edu. Selle dokumenti alusel on järk-järgult kasutuselt kõrvaldatud muu hulgas klorofluorosüsivesinikud ehk freoonid, mida varem kasutati külmutusseadmetes, tulekustutusvahtudes ja mujal. Protokollile kirjutasid 1987. aasta septembris alla 40 riiki ja selle on ratifitseerinud 196 riiki.

„See on keskkonnakaitse edulugu. Osoonikiht on alates 2000. aastast taastunud ja võime oodata selle täielikku taastumist mõnekümne aasta jooksul,“ ütles WMO peasekretär Celeste Saulo.

Umbes 90 protsenti atmosfääri osoonist asub stratosfääris (13-45 km kõrgusel). Kui kogu see osooni kogus laotada vaibana Maa pinnale, oleks selle paksus vaid umbes kolm millimeetrit. Ometi tõkestab see õhuke kiht peaaegu täies mahus Päikeselt tulevat ohtlikku lühilainelist ultraviolettkiirgust (UV-kiirguse). Osoonikiht kaitseb elu Maal.

Kuigi osoonikihi hõrenemise peatamisel on tehtud suuri edusamme, näitavad viimaste aastakümnete mõõtmised, et kõrge UV-indeksiga päevade arv on ikkagi märkimisväärselt kasvanud. UV-indeks töötati välja osoonikihi hõrenemise jälgimiseks ning nüüdseks on sellest saanud rahvusvaheline näitaja, mille abil antakse soovitusi UV-kiirguse eest kaitsmiseks.

Alates 1990. aastate keskpaigast on UV-kiirguse hulk mõnes Euroopa piirkonnas suurenenud kuni 20 protsenti. Maapinnal tehtud mõõtmiste järgi on selle peamine põhjus pilvisuse vähenemine ja sellega kaasnenud päikesepaisteliste tundide arvu kasv aastas. Suurem kokkupuude UV-kiirgusega tähendab suuremat nahavähi ja teiste UV-kiirgusega seotud haiguste riski.

2016. aastal lisati Montreali protokolli nn Kigali muudatus, mis näeb ette ka fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamise järkjärgulise vähendamise. Need on potentsed kasvuhoonegaasid, millega on aegamööda asendatud osoonikihti kahandavaid aineid. Neid kemikaale kasutatakse nüüd laialdaselt näiteks külmikutes, kliimaseadmetes, soojustusvahtudes ning mõnedes meditsiini- ja tööstusseadmes. Fluorosüsivesinikud ei kahanda küll osoonikihti, kuid mõned neist seovad soojust tuhandeid kordi tugevamini kui olulisim inimtegevuse tulemusena tekkiv kasvuhoonegaas, milleks on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. HFC-d püsivad atmosfääris märksa lühemat aega.