Katastroof on Maad tabanud 5 korda

M aa väriseb ja tohutu hulk magmat purskab rebenenud pinnasest välja. Leekide, suitsu ja voolava laava põrgus proovivad loomad leida varju madalate põõsaste alt, kuid põletav tuhk kõrvetab kõik. Käib Maa ajaloo kolmas ja kõige rängem massiline väljasuremine. Toona – 252 miljonit aastat tagasi – domineerisid roomajad, kes elasid jõeäärsetes metsades. Taimtoidulistel loomadel perekonnast Lystrosaurus, kelle pea sarnanes kilpkonna omaga, oli rikkalikult toitu, ja esimesed mõõkhammastega röövloomad perekonnast Gorgonopsia murdsid pisemaid saakloomi. Hiidkiil, kelle tiivad sirutusid 80 sentimeetrini, lendles märg­alade kohal ja kahe meetri pikkune tuhatjalg siugles läbi alusmetsa. Kuid idüllile tuli järsk lõpp, kui algas maailmalõpp, mille tõid Siberis purskama hakanud supervulkaanid. Vulkaanid sülgasid atmosfääri ligikaudu 1,5 miljardit tonni vääveldioksiidi. Selle tulemusena hakkas sadama happevihma, mis oli sama happeline kui sidrunimahl. See tappis paljud taimed, mistõttu taimtoidulised loomad surid nälga. Katastroof käivitas surmava ahelreaktsiooni. Vulkaanide suits sisaldas süsinikku ja mürgiseid raskmetalliühendeid, näiteks pliiühendeid, mis levisid koos suitsuga suurtele aladele. Tuhk varjutas päikesevalguse ja jäine külm siirdus üha laiemale alale.