Kliimamuutus ja tuulemustrid muudavad Läänemere ranniku külmalained äärmuslikumaks
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased avaldasid hiljuti ajakirjas Environmental Research: Climate uuringu, mille teemaks olid merelised külmalained Läänemeres aastatel 1982–2023. Tulemused näitasid, et kuigi Läänemeri tervikuna soojeneb ja külmalaineid esineb arvuliselt vähem, muutuvad ekstreemsed rannikualade külmalained samal ajal üha intensiivsemaks.
Shakti Singh ja Evelin Süld kirjutavad ülikooli teadusuudises, et TalTechi teadlaste uurimisrühm analüüsis Copernicuse satelliitidel põhinevaid merepinna temperatuuri andmeid ning hindas ekstreemsete külmasündmuste pikaajalisi muutusi ja varieeruvust.
Meresüsteemide instituudi doktorant-nooremteaduri Shakti Singh sõnul oli uuringu üks peamisi eesmärke hinnata, kuidas mere pikaajaline soojenemine võrreldes lühiajalise aastate vahelise muutlikkusega mõjutab külmalainete sagedust ja intensiivsust. „Need vaatlused annavad olulist teavet selle kohta, kuidas rannikuveed reageerivad muutuvatele atmosfääritingimustele hoolimata kiirest globaalsest soojenemisest,“ põhjendas uuringu vajalikkust Singh.
Kuigi merelisi kuumalaineid on põhjalikult uuritud, mõjutavad ka merelised külmalained, mida iseloomustab tavapärasest madalam merepinna temperatuur, märkimisväärselt mere ökosüsteeme ning neil on sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Kuna Läänemeres on täheldatav püsiv pikaajaline soojenemistrend (ligikaudu 0,05 °C aastas), on mereliste külmalainete üldine arv, kestus ja ulatus vähenenud. Kuid siis, kui teadlased eemaldasid andmetest matemaatiliselt globaalse soojenemise taustatrendi, et eristada lühiajalisi muutusi, ilmnes rannikualadel vastupidine suundumus.
Doktorant-nooremteaduri Singhi sõnul on rannikualade külmalained üldjuhul intensiivsemad kui avamerel esinevad sündmused ning merepinna temperatuur võib nende ajal langeda ligikaudu 4 °C võrra. Alates 2006. aastast on nende rannikulähedaste külmalainete intensiivsus teatud piirkondades märkimisväärselt suurenenud.
„Need ekstreemsed rannikualade sündmused on peamiselt seotud tugevate tuultega, mis põhjustavad rannikul süvaveekerkeid ehk tõusuhoovusi (ingl. upwelling), mille käigus soe pinnavesi liigub rannikust eemale ning sügavamatest veekihtidest kerkib pinnale külmem vesi. Teine oluline tegur on külma Arktika õhu jõudmine Läänemere piirkonda teatud atmosfääritingimuste korral. Suuremastaapsed atmosfääriringluse mustrid, näiteks Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO), mõjutavad tugevalt neid tuulerežiime ning aitavad kaasa rannikualade külmalainete tugevnemisele,“ loetleb põhjuseid Singh.
Uuringus kaardistatati 42 aasta jooksul mereliste külmalainete muutuvat iseloomu. Tulemused näitasid, et kuigi Läänemeri tervikuna soojeneb ja külmalaineid esineb vähem, muutuvad ekstreemsed rannikualade külmalained samas aina intensiivsemaks tuule põhjustatud kerkehoovuste ja arktilise õhu sissetungide tõttu.
Need tulemused aitavad paremini mõista varjatud temperatuuristressi mõju kohalikele mereökosüsteemidele ja kalandusele. Nende nähtuste edasine uurimine on oluline kohanemisstrateegiate väljatöötamiseks, mis aitaks leevendada muutuvate külmalainete dünaamika ökoloogilisi mõjusid ning suurendada Läänemere piirkonna vastupanuvõimet soojenevas kliimas.
Seotud lood
Hetkel kuum
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele