See on paras teaduslik müsteerium. Asi on selles, et pole teadustöid või tõendusmaterjali, mis seda väidet toetaksid. Linnalegendid viitavad, et sellest on tõepoolest kasu. Samuti on füsioloogilisi argumente, mis selle kasuks kõnelevad.
Suurem osa inimesi hingab 12–16 korda minutis. Seda on kaks korda enam, kui tegelikult tarvis on. Uute uuringute tulemused näitavad, et harv, aeglane ja sügav hingamine mõjutab aju nii, et meil on parem tuju ja tervis ning me elame kauem.
Tööd või trenni tehes on mõnus higi valada, kuid mõnele inimesele valmistab liigne higistamine rohkesti ebameeldivusi. Nüüd oskavad arstid higi tootmist vähendada või eemaldada halva higilõhna, kandes patsiendile üle teise inimese baktereid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?