Rekordlaev Great Eastern oli valminuna üks 19. sajandi suurimaid insenerisaavutusi. Ehitus kestis üle nelja aasta ja selle veeskamine võttis mitu kuud, kuna laev oli nii suur.
Pealtvaatajaid on rohkesti. Paljud on ennast külmal novembrihommikul pisut kössi tõmmanud, et sooja saada. Jutusumina ja naeru sekka kuuleb hõikavaid tänavakaupmehi, kes rahvale süüa-juua pakuvad. Suursündmuse eel on õhk kui elektrit täis, vaata et praksub pingest.
Maailma praegu pikim raudteetunnel viib läbi Alpide. 57 km pikkune Gotthardi tunnel on kõigiti turvaline. Alles paarsada aastat tagasi oli sellise tunneli ehitamine peaaegu ilmvõimatu ülesanne.
Nukrail 1930ndail otsustas üks Inglise insener ehitada maailma kõige kiirema auruveduri. Kiirusrekord pidi suurendama rahva eneseusku võitluses vaesusega ning võrdluses Euroopas tõusuteel oleva Saksamaa kuvandiga.
1854. aastal avastas kogenud Šoti polaaruurija Arktikast laevatee, mida maadeuurijad olid otsinud sajandeid. Tunnustusest ja kohast ajalooõpikutes jäi ta aga ilma. Põhjus oli selles, et üheskoos Loodeväilaga avastas ta ka rabava tõe kadunud ja vahest ehk müütiliseks saanud John Franklini ekspeditsiooni saatuse kohta.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?