Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
NASA silm Kuul näeb ajas tagasi Suure Pauguni
USA kosmoseagentuuril on kavas rajada Kuu tagakülje kraatrisse hiigelteleskoop, et uurida universumi sündi. Plaane, mille järgi tahetakse Kuu meile nähtamatu pool astronoomiaseadmetega üle külvata, on teisigi.
Ammu enne seda, kui kosmoseteleskoop Hubble 1990. aastal orbiidile ümber Maa saadeti, arutasid astronoomid, milline võiks olla selle järglane. Kas see teleskoop peaks samamoodi ümber Maa tiirlema, aga olema võimsam ja suurem?
Kuu tagumine külg jääb meile alati varjatuks. Hiina saatis teele esimese missiooni, mis tõi sealt Maale proove. Eesmärk on teada saada, kuidas Maa oma kaaslase sai, ja ehk leida ka uus puhas energiaallikas tulevikuks.
Ülivõimsad raadiokiirguse sähvatused kaugetest galaktikatest sisaldavad sellisel hulgal energiat, mis on võrdne Päikeselt 80 aasta jooksul lähtuva kiirgusega. Astronoomidel pole aimugi, mis neid põhjustab. Nende sünnikodu välja selgitamine on uute teleskoopide ülesanne.
Järgmisel kümnel aastal kerkivad Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse tuhanded antennid, mis üheskoos moodustavad maailma suurima raadioteleskoobi Square Kilometer Array ehk SKA. See hakkab kui üks suur kõrv kuulama pajatusi universumi ajaloost.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?