Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Imetajate seltsielu algas arvatust varem
Iidsed kivistised räägivad, et imetajatele oli sotsiaalne käitumine omane palju varem, kui teadlased seni on arvanud. Pisikesed tänapäevaseid hiiri meenutavad loomakesed elasid maa-alustes urgudes koos juba umbes 75,5 miljonit aastat tagasi.
Kui võrrelda seda, kui pikaealised on roomajad ja kahepaiksed, ja seda, kui kaua elavad imetajad (sealhulgas meie, inimesed), siis on ilmselge, et kaalukauss on roomajate ja kahepaiksete kasuks. Nüüd on üks teadlane välja käinud idee, et sellist erinevust eluea pikkuses võib panna süüks dinosaurustele.
Viimaseil aastail on Põhjamaade kaljudest leitud luude ja hammaste kivistisi, mis pajatavad selle maailmanurga varastest asukatest. Leiud räägivad piirkonnast, mis oli täis verejanulisi hiigelsuuri loomi, kes elasid seal veel isegi 3,5 miljonit aastat tagasi.
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.