Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kilogramm peab ennast leidma
Maailma levinuimat massiühikut ei saa usaldada. Selline järeldus tehti pärast kontrollkaalumist, mis tuvastas, et 124 aasta vanune silindrikujuline kilogrammi prototüüp on kaalus juurde võtnud. Seepärast tahavad füüsikud lõplikult defineerida kilogrammi suuruse. Ülesanne kõlab nii: valmista maailma ümaraim kera ja loenda selles leiduvad aatomid.
Loe AI kokkuvõtet
Kilogramm peab dieedile minema. Füüsikud avastasid, et silindrikujuline metallviht, mida kasutatakse selle massiühiku defineerimiseks, on vähemalt kümme mikrogrammi juurde võtnud. Probleem on sama nii Pariisi lähedal ühe klaaskupli all alusel seisva kilogrammi prototüübi puhul kui ka kõigis 40 riigis, kus on selle koopia.
Seotud lood
1648. aastal tuli Blaise Pascalil pähe üks isemoodi mõte, mis hiljem sai otsustavaks, et mõista seda, mis toimub meie rakkudes, ning ka seda, mis põhjustab kõige metsikumaid loodusnähtusi. Kõige selle taga on rõhk, mis võib ühtaegu nii panna keema su vere kui ka vallandada orkaani.
Kes on määranud meie mõõtühikute pikkuse? Kuidas jõuti selleni, et üks meeter on just nii pikk, nagu see on?
Ajaloolaste hinnangute kohaselt oli 1789. aastal Prantsusmaal kasutuses umbes kaheksasada mõõtühikut, kuni Pariisis kehtestati meetermõõdustik ning välja pandi meetripikkused etalonmarmorplokid.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele