Küsi AI-ltTelli Imeline Teadus
Telli Imeline Teadus
Minu Imeline Teadus

Eestis rõngastatud öösorr pisteti Aafrikas nahka

Paar päeva tagasi sai Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskus kirja Eestis rõngastatud öösorri taasleiu kohta Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Infost selgus, et lind oli kaugel Aafrikas kinni püütud ning toiduks tarvitatud.
© Shutterstock. Pildil olev öösorr ei ole juhtumiga seotud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Lood
  • 30.01.23, 13:44
2023. aasta loomaks valiti saladuslik näriline
Lood
  • 25.02.24, 06:26
Aasta linnu tiitlit hoiab tänavu kägu
Lood
  • 05.02.25, 13:53
Aasta loomaks valiti Eesti suurim imetaja
2025. aasta loomaks on valitud Eesti suurim imetaja – põder.

Viimased lood

Ig Nobeli bioloogiaauhinna võitis teadlane, kes astus 40 000 korda madudele peale
Krooniline väsimus pole kinni ainult su peas
Lõppenud suvi sai keskmisest märksa sajusem
Uus lidardroon näeb maapinda ka läbi paksu metsa
Müstilise tumeaine otsinguil võis toimuda oluline läbimurre
Meid on väga kerge tüssata!
Mälumäng: Linnutee
Kuidas kasvab teo koda?

Tervis

© Shutterstock
Ultraheli äratab laisad seemnerakud üles ning paneb need kiiremini liikuma
© Shutterstock
PST! Müra tapab aastas tuhandeid inimesi, seetõttu töötavad insenerid maailma vaigistamise nimel
© Shutterstock
Rahvasuu räägib, et suitsetamine kahandab su aju. See ongi nii!
© Shutterstock
Lugeja küsib: kui kaua suudab inimene magamata olla?
© AFP
Kas profisportlastel on suurem südamerabanduse risk?
© Wikimedia Commons
Dracula prototüüp valas veriseid pisaraid

Universum

Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi
Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi
Paisunud tähed paljastavad, kui vana on kogu täheparv.
Kuidas määravad astronoomid tähe vanust?
Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Kas teleskoopidega näeb Kuule jäetud esemeid?
Kulgur Curiosity avastas Marsilt trobikonna elu tekkega seotud molekule
Ajalooline tiir ümber Kuu
Ajalooline tiir ümber Kuu
Kui palju on kosmoses satelliite?
Kui palju on kosmoses satelliite?
Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Kas teleskoopidega näeb Kuule jäetud esemeid?
Kulgur Curiosity avastas Marsilt trobikonna elu tekkega seotud molekule
© Shutterstock
Kuidas saab naine orgasmi kõige paremini?
© Shutterstock
Munarakule lähenedes muutub seemnerakkude ujumisstiil
© Shutterstock
Viis müüti seksi kohta: kas G-punkt on olemas?
© Shutterstock
Uus impotentsusravim: mürgiämblik võib päästa miljonite seksuaalelu
© Shutterstock
Teadus linade vahel: mis sinu kehas armumise ja seksimise ajal toimub?
Ainult kõige tugevamad ja õnnelikumad seemnerakud jõuavad naise munajuhas asuva munarakuni. Kuid vaid üks rakk saab loa munarakk viljastada.
Sa oled võitja: sind eostanud seemneraku sihile jõudmise tõenäosus oli üks 300 miljonist

Psühholoogia

Miks tekib mul tung armsaid asju kahjustada?
Painava ärevuse vastu võib valmida vaktsiin
Kas psühhopaadid võivad elada normaalset elu?
Lähedane isa on tulnud, et jääda: hooliv käitumine on pärilik
Ebaterve suhe toiduga
Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes
Sotsiaalmeedia sirvimine mõjutab keha ootamatult niiskel moel
Reklaam unenägudesse? Nüüd saavad teadlased mõjutada, mida sa unes näed

Tehnoloogia

© Wikipedia Commons
Hiiglaslik pais võis mõjutada Maa pöörlemist
Ratastel pühakoda ehk Kiruna kirik teel uude asukohta.
Rootsis veeretati üle saja aasta vanune kirik teise linnaossa
© Shutterstock
Kuidas tegid viikingid oma kuulsad laevad veekindlaks?
© Shutterstock
Puithooned küündivad pilvedeni

Maaväline elu

© Shutterstock
Tähe ümber mahub kuni seitse elu soosivat planeeti
Austraalias asuv teleskoop Parkes on vastu võtnud mitu seletamatut raadiosignaali.
Kontakt kosmosega
© NASA / Shutterstock
Vulkaanid puhuvad Europale elu sisse
Esimene sõnum maaväliselt tsivilisatsioonilt võib olla hukueelne appikarje
Netflixi sari äratab kaugplaneetidel ellu võimalikud tulnukad
© Shutterstock
7 asja, mida igaüks võiks teada elu võimalikkuse kohta kaugetes planeedisüsteemides
© Shutterstock
Oodates kõnet tähtede vahelt: intervjuu maavälise elu uurija Jill Tarteriga
© NASA / Shutterstock
Vulkaanid puhuvad Europale elu sisse
Esimene sõnum maaväliselt tsivilisatsioonilt võib olla hukueelne appikarje
Netflixi sari äratab kaugplaneetidel ellu võimalikud tulnukad

Ajalugu

© Duncan McGlynn
Šotimaal restaureeriti üliharuldane Rooma leegionäri käeturvis
© Shutterstock
Stonehenge’i iidne altarikivi võib pärineda kaugelt Šotimaalt
“Napoleoni taganemine Venemaalt” Adolf Northeni maalil aastast 1851.
DNA-uuringust selgus Venemaalt taganenud Napoleoni vägede tegelik hukutaja
Esimesed inimesed võisid Ameerikasse saabuda meritsi Jaapani kandist
Esimesed inimesed võisid Ameerikasse saabuda meritsi Jaapani kandist
© Shutterstock
Kas kunagi on olnud aasta 0?
© Ullstein Bild & Istockphoto & Bridgeman
Euroopa ja Ameerika ühendatakse telegraafikaabliga: südi investor trotsis Atlandit
© Wikimedia Commons
Iidse kirja dešifreerijat ootab miljoni dollari suurune autasu
© Shutterstock
Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele

Loomariik

Hiiglaslikku raagritsikat nähti viimati 1920. aastal
Gigantputuka taassünd
Sinu kodu kubiseb koletistest
Sinu kodu kubiseb koletistest
Ürgmetsa looduskaamera ette jäi hundikarja heitlus vägevate vastastega
Ürgmetsa looduskaamera ette jäi hundikarja heitlus vägevate vastastega
Tuvi magnetmeel on piisavalt tundlik, et suuta navigeerida Maa suhteliselt nõrgas magnetväljas.
Loomadel on supermeeled
Eriline väike elevantkala võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks.
Elevantkala on kui jõgede Einstein
Ilmselt on haraka varga­poisi kuulsus alusetu.
Kas on tõsi, et harakas ihkab läikivaid asju?
Luustruktuurid näitavad, et nüüdseks välja surnud kääbuskits Myotragus balearicus kasvas märksa aeglasemalt kui tänapäeval elavad kitsed.
Kas imetajad saavad olla külmaverelised?
Vihmauss ei saa kaheks jaguneda, sest tähtsad organid asuvad keha eesosas, samas kui tagaosas on vaid sool.
Kas on tõesti tõsi, et vihmaussid võivad kaheks jaguneda?

Taimed

© Shutterstock
Kõige esimese õiega tilluke taimeke rajas teed inimesele
© Shutterstock
Terve on ainult iga viies Saksamaa puu
© Shutterstock
Täiuseni viidud fotosüntees võib anda toiduainete tootmisele uut hoogu
© Shutterstock
Miks ei salli mõni inimene koriandrit?

Lugejad küsivad

Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Kas teistel planeetidel on laamtektoonika?
Veebasseini pannakse kosmosejaamade elusuuruses mudelid, nii et astronaudid saavad treenida konkreetseteks missioonideks.
Miks treenivad astronaudid vee all?
Kepleri täht on viimane Linnuteel registreeritud supernoova.
Kas mõni supernoova võib Maa hävitada?
Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?
Kuidas laipa lahustada?
Välk on ilmastikunähtus, mida kosmoseinsenerid kardavad kõige rohkem. Õnneks tabas see SpaceXi raketti Falcon Heavy 27. aprillil 2023 ajal, mil see seisis veel stardiplatvormil.
Miks kosmoserakettide starte ei toimu pilvise ilmaga?
Vulkaaniline tuhk koosneb vedelast kivimist, mis purske käigus tahkub.
Miks sülgavad vulkaanid tuhka?
Kepleri täht on viimane Linnuteel registreeritud supernoova.
Kas mõni supernoova võib Maa hävitada?
Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?
Kuidas laipa lahustada?

Füüsika

© Shutterstock
Miks on mõni jäämägi sinine?
© Shutterstock
Kas vee keemispunkt muutub koos kõrgusega?
Einsteinil aitas aja suhtelisuses veenduda üks tema kuulsatest mõtteeksperimentidest. (Kiiresti) liikuval rongil süüdatakse lamp. Kahel vaatlejal – üks neist viibib rongis ja teine väljaspool – tekib kohe erinev ettekujutus sellest, kui pika teekonna valguskiir on läbinud ja kui kaua aega selleks on kulunud. Kuid kuidas on see võimalik, et aeg võib sama teekonna läbimiseks olla nii pikk kui ka lühike? Ainus selgitus on see, et aeg kulgeb rongis aeglasemalt kui väljaspool rongi, järeldas Einstein. Seega on aeg suhteline ja sõltub vaatleja asukohast.
Einsteini jalutuskäik muutis kõik suhteliseks
Korra kuus kontrollivad rahvusvahelise kosmosejaama ISS astronaudid tulekustuteid ja hapnikumaske.
Kas on tõesti tõsi, et kaaluta olekus leek ei kustu?

Sinu keha

Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?
Kui palju me jõulude ajal juurde võtame?
Norskamine kui ohu märk
Norskamine kui ohu märk
Kui palju kaalub luustik?
Kui palju kaalub luustik?
Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?
Kas eksisteerib värvipimesuse vastand?
Kahtlusaluse varba- või sõrmejälge saab võrrelda sündmuspaigalt leitud jäljega.
Kas kõikidel inimestel on erinev varbajälg?
69% inimestest lükkab ärkamist edasi. See võib olla eriti noortele kasulik viis, kuidas üles tõusta.
Kas hommikune äratuse edasilükkamine on ebatervislik?
Kõõrdsilmsus võib tekkida sündimise ajal.
Miks lähevad osal inimestel silmad kõõrdi?
Jääme pärast söömist uniseks, sest suurem hulk veresuhkrut lülitab mõne närviraku välja.
Miks inimene pärast söömist uniseks jääb?
© Shutterstock
Kas peegel petab mind?
Uuringusse oli kaasatud kolm vanuse­rühma: 6- ja 10aastased lapsed ning 18aastased noored. Noorim vanuserühm veetis päevas ekraani ees keskmiselt kaks tundi, keskmine vanuserühm kolm tundi ning vanim kaasatud rühm koguni kuus tundi.
Ekraaniaeg võib kahjustada laste südant
© Shutterstock
Varesed suudavad kraaksatades numbreid loendada
Tüvirakud päästavad hulgiskleroosist
Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes
© Shutterstock
Televägivalla mõjud võivad lastel välja lüüa aastaid hiljem
Miks inimesed unes kõnnivad?
Miks inimesed unes kõnnivad?
© Shutterstock
Varesed suudavad kraaksatades numbreid loendada
Tüvirakud päästavad hulgiskleroosist
Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes

Suured teadlased

© Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.
Renessansiaja teadlase laborist leiti ootamatu keemiline element
© Shutterstock
Kas Pythagoras laenas kuulsa teoreemi Aasiast?
© Shutterstock
Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele
© Polfoto & Scanpix
Bakterikütt Louis Pasteurist sai hügieeni isa
Kreeka astronoom ja matemaatik, kes elas Samose saarel umbes 310–230 eKr. Aastal 265 eKr pakkus ta esimesena välja, et Päikesesüsteemi keskmes on Päike. Lisaks arvas ta, et öö ja päeva vaheldumist põhjustab Maa pöörlemine ümber oma telje.
Kuidas mõõdeti antiikajal Maa kaugust Päikesest?
Louis Pasteur sündis vaese parkali pojana. Tänapäeval peetakse teda ajaloo üheks tähtsaimaks teadlaseks.
Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma
© Shutterstock
Võidujooks suure leiutise nimel: Bell patentis telefoni enne konkurente
Oppenheimeril oli teadusmaailmas ulatuslik kontaktide võrgustik. Tuumapommi värbas ta arendama vahedaima mõistusega kolleegid.
Aatomipommi looja kaotas soosingu
Tagasi Imeline Teadus esilehele

Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn

(+372) 667 0111

[email protected]

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik väljaanne, mis ilmub nii veebis kui ka paberil. Imeline Teadus ilmub lisaks Eestile Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Hollandis, Islandil, Lätis ja Leedus.

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud