Automaatjaam Voyager 1 asus Maalt tähtedevahelise ruumi suunas teele juba aastal 1977. See on oma töö kestuselt teine kosmoseaparaat (tema kaksik Voyager 2 startis paar nädalat varem). Tänaseks on see jõudnud kaugemale ilmaruumi, kui ükskõik milline teine inimese valmistatud seade või objekt. Pikk teekond pole olnud probleemidest prii ja nüüd on inseneridel järjekordne pähkel pureda.
Voyager 1 on praeguseks jõudnud Päikesesüsteemist välja ja liigub tähtedevahelises ruumis meist 24 miljardi kilomeetri kaugusel. Oma pika teekonna jooksul on see saatnud Maale palju kasulikke infot, kuigi kosmoseaparaadi pardal olevad arvutisüsteemid on tänases kontekstis väga algelised (mälumaht 69,63 kilobaiti) ja Voyager 1 töötab, kasutades koodi, mis on kirjutatud praeguseks arhailises programmeerimiskeeles Fortran 5.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kus lõpeb Päikesesüsteem ning mis on teisel pool piiri? Need küsimused on astrofüüsikuid paelunud juba aastakümneid ning NASA kavatseb neile vastuseid leida tähtedevahelisest ruumist pärit osakesi koguva ja uuriva automaatjaamaga IMAP. Heida pilk kosmoseaparaadile, enne kui see 2025. aastal asub Päikesesüsteemi äärealadel toimuvat uurima.
Uraan on 37 aastat pärast viimast korda selle juures käiku NASA reisiplaanide nimekirja tipus. Uus missioon peab lahendama mitu müsteeriumi, mida see veider jääkülm planeet endas kätkeb. Vastustest saab uut teavet ka paljude kaugete eksoplaneetide kohta.
Planeeritud allakukkumised, ja ka lihtsalt ebaõnn on hukutanud palju kosmosesonde. Kuid need ei ole oma elu ohverdanud asjata. Isegi veel surmaheitluses koguvad sõidukid andmeid ja katsetavad hulljulgeid manöövreid. Nüüd on kord Juno käes, mis triivib surma poole Jupiteri atmosfääris.