Must lesk surmab supermürgiga

Meriherilane torkab läbi ohvri vererakud ja musta mamba mürk põhjustab saaklooma südame seiskumise. Mürk on siiski palju enamat kui üksnes tapavahend. Teadlased on DNA-analüüside ja keemiliste katsetega selgitanud välja mürgi päritolu. Muu hulgas teame nüüd, et tapmiseks tekkinud mürgi­näärmed on Maa elurikkust tegelikult hoopis suurendanud.

Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.

Linnutapikud torkavad oma mürginäärmetega lõugtundlad ohvrisse ja muudavad saaklooma sisikonna smuutiks, süstides sinna maohapet. Need ämblikud ei ole inimestele ohtlikud.

Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?