Võimalik, et Island ei sündinudki vulkaanipursete tagajärjel. Briti geoloogid arvavad, et see võib olla hoopis vee alla vajunud mandri viimane nähtav jäänus.
Inglismaa Durhami ülikooli geofüüsik Gillian R. Foulger ja tema kolleegid kirjutavad oma uues raamatus, et Islandi tekke põhjust ei tasu otsida vulkaanidest. Nad ütlevad, et saar on uppunud mandri viimane nähtav osa, ja põhjendavad seda teooriat sellega, et maakoor Islandi all on palju paksem, kui see oleks vulkaanilise päritolu korral.
Hoolimata aastakümneid kestnud pingutustest pole teadlastel seni õnnestunud puurida puurauku, mis ulatuks Maa vahevöösse. See algab 30–70 km sügavusel maakoore all. Nüüd on leitud Atlandi ookeani keskosast vahevöösse palju lühem tee. Miks on see kiht teadlastele oluline ja miks on meie koduplaneedi kivisest koorikust läbi närida nii keeruline?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?