1950. aastaist peale on maailma meemesilaste populatsioon vähenenud, kuid eriti 1980. aastaist alates on surnud nõnda palju mesilasi, et teadlastel on tekkinud küsimus, kas meemesilane võib täielikult välja surra. Probleem muutub üha tõsisemaks, sest kogu maailmas tabab mesilastarusid üha suuremal määral mesilasperede kollaps (ingl colony collapse disorder), mille tagajärjel terved kolooniad lihtsalt kaovad.
Meemesilased ei tooda üksnes mett, vaid tolmeldavad ka suurt osa toidutaimedest. Arvutuste põhjal tolmeldavad meemesilased seitsetkümmet neist ligikaudu sajast taimeliigist, mis toidavad umbes 90 protsenti maakera rahvastikust. Kui mesilased välja sureksid, oleks see mõõtmatult suur probleem, sest enamik marju, puu- ja köögivilju sureks lihtsalt lõplikult välja. Ka paljud metsikud lilled kaoksid, kuna meemesilased koguvad õietolmu ja nektarit sadadelt liikidelt. Teraviljade tolmeldamist mesilaste kadu ei mõjutaks, kuna need on tuultolmlejad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hoolitsetud aiad ja intensiivne põllumajandus tähendavad seda, et maamesilased jäävad ilma nii kodust kui ka toidulauast. Samas oleneb nendest väikestest töökatest tolmeldajatest meie saatus. Kirjutame, miks me nendeta hakkama ei saa ja mida saad sina teha, et neid aidata.
Mesilaste keskmine eluiga on 1970ndaist peale lühenenud umbes 34 päevalt 17 päevale. Teadlastel on hüpotees, miks see nii on.
Kasulikke meemesilasi ohustavad parasiidid, nagu varroalest (Varroa destructor). Peagi võivad mesilased saada omalaadse kaitsevahendi. Teadlased muundasid selleks üht putukail loomulikult esinevat soolebakterit.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.