Parvedes lendavad linnud ei laula, vaid häälitsevad. Lauldakse pigem pesitsusajal, kuid muul ajal „räägitakse“ omavahel erinevate häälitsustega.
Reisil olevatel inimestel on tavaks omavahel vestelda (kui tegu on võhivõõrastega, kuid puudub teadmine, kuhu sõidetakse, siis küsitakse seda kaasreisijatelt). Samalaadne teabevahetus käib ka linnuparvedes. Mida üksteisele teatatakse, ei oska täpselt öelda, kuid tegu võib olla noorte noomimisega, et nad üleliia ei sahmerdaks ja ühtset joont hoiaksid, või siis lihtsalt kontrollimisega, kas kõik on kohal ning mis seisus keegi on, kas on vaja tempot maha võtta (või lausa puhkepeatus teha). Ühesõnaga – kõiksuguse vokaalse suhtluse sisu on üldine teabevahetus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui palju muutub lindude laul ajas? Mitte ühe linnu laul, vaid terve liigi oma? Kas kägu on alati ühtemoodi kukkunud ja metsvindi laul on alati olnud pirrutikuteemaline? Linnud õpivad ju laulu oma vanematelt. Kas õppimisel ei või aja jooksul midagi kaotsi minna nagu telefonimängus?
Aastasadu murdsid Euroopa suurimad mõtlejad pead selle üle, kuhu linnud talveks kaovad. Kas nad magavad kuskil talveund, lendavad Kuule või kehastuvad ümber? Mõistatus sai 1822. aastal vastuse Põhja-Euroopasse lennanud kure abiga, kel oli nool kaelas.
Kuni kaks kolmandikku maakera kalaliikidest suhtleb üksteisega helide abil. Teadlastel on uue uuringu tulemusena olemas ka päris hea ettekujutus sellest, millest vetevalla elanikud omavahel räägivad.
Juuste väljalangemine ja hõrenemine on tõsine ning levinud probleem nii naiste kui ka meeste jaoks. Tegemist on teemaga, mis tekitab palju masendust ja ebakindlust ning mõjub negatiivselt elukvaliteedile. Mis on kõige efektiivseim viis peatada juuste väljalangemine ning juuksed taas tihedaks ja tugevaks saada?