- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Meie pikal lapsepõlvel on sügavad juured
Üks jooni, mis meid meie lähimast sugulasest loomariigis ehk šimpansist eristab, on meie pikk lapsepõlv. See tagab, et ajul on palju aega kasvada ja areneda. Aju kasvamise hoog pidurdub alles viieaastaselt, kuid šimpansil toimub see kaheaastaselt.
Millal nii pikk lapsepõlv välja kujunes, on siiani mõistatus, aga nüüd on üks rahvusvaheline teadlaste rühm ehk jõudnud vastusele lähemale. Nad uurisid 3,3 mln aastat vana Etioopiast leitud koljut, mis koos teiste säilmetega on saanud hüüdnimeks Selam. Kolju kuulus ühele noorele isendile liigist Australopithecus afarensis lõunaahvide perekonnast. Lõunaahvid olid meie enda perekonna Homo liikide eelkäijad. Koljust leitud hammaste uurimine näitas, et Selam oli surres 2,3aastane. Üli-detailsete skannimiste andmete abil sai välja arvutada, et Selami aju maht oli 275 milliliitrit, mis vastab sama vana šimpansipoja ajumahule.
Seotud lood
Kes istub meie sugupuu kõige alumistel okstel? See küsimus on teadlasi painanud juba aastakümneid. Nüüd võib väike Keeniast leitud kolju lahendada mõistatuse lõplikult ja anda näo inimese vanimale sugulasele.
Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele