Mesinike suurima vaenlase võib suunata plastidieedile

Praegu tunnevad bioloogid rohkem kui 50 mikro­organismi, mida saab kasutada plastijäätmete lagundamiseks, kuid suuremate, samasuguse võimega loomade leidmine on haruldane. Seetõttu olid Kanada Brandoni ülikooli teadlased üllatunud, kui tegid katseid vahaleediku ehk vahakoi Galleria mellonella vastsega. Selgus, et vastne jääb ellu plastist toitudes. Vastsete soolefloorat uurides tuli välja, et neil on organismis eriline bakter, mis aitab plasti seedida, aga tegelikult saavad nad ka ilma selle bakterita plastist söönuks.

Sellised võimed on seletatavad vastse loomuliku toiduallikaga. Vahaleediku vastsed on mesilaste ja mesinike suurim nuhtlus, kuna nad toituvad mesilasvahast. Kui vastne tarru tungib ja vahatahvleid pistma hakkab, on probleem suur. Mesilas­vaha koosneb aga rasvhapete estrite pikkadest ahelatest, mille struktuur meenutab plasti oma.