
- Surnumere vesi on nii suure tihedusega, et seal on peaaegu võimatu sukelduda.
- Foto: Shutterstock
Meri on soolane ainete tõttu, mis on aja jooksul mandritest jõgedega sinna voolanud. Ained vabanevad maismaast protsessi jooksul, mida nimetatakse kivimite keemiliseks murenemiseks. Murenemisel lagunevad kivimid ioonilisteks ühenditeks, näiteks nn meresoolaks, mis sisaldab naatriumi- ja kloriidioone.
Juba lühikest aega pärast Maa tekkimist leidus seal tohutuid järvi meteoriidikraatrites ja teistes süvendites. Meresid veel aga polnud. Esimeste ookeanide vesi sadas maha vihmana ja seepärast oli see palju magedam. Aja jooksul on mered soolasemaks muutunud. Tänapäeval sisaldavad mered keskmiselt 3,5% soola.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valdav osa klimatolooge leiab, et Põhjamaadesse soojust toov hoovustesüsteem, nn Atlandi ookeani põhja-lõunasuunaline soojuspump (AMOC) on stabiilne. Ühe kliimateadlase meelest on risk, et see süsteem üles ütleb, siiski suur. Kui nii, peavad Põhjamaade elanikud valmistuma senisest märksa krõbedamateks oludeks.
Kalad vajavad tavaliselt palju rohkem hapnikku kui krabid ja ussid, kes tulevad kenasti toime isegi väga väikese hapnikusisaldusega vees.
Igal aastal laastavad Kariibi mere piirkonda ülivõimsad orkaanid. Üleilmse keskmise temperatuuri tõustes peaks üldtunnustatud teooriate järgi olema rohkem ka keeristorme. Kas see ikka on nii? Üks kliimateadlane arvab, et tulevik on siiski teistsugune.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?