Simulatsioonid ennustavad Maa järgmise supermandri sündi

Meie planeedi maismaamassiivid koonduvad järgmise 200–300 miljoni aasta jooksul üheks hiigelsuureks mandriks ning sulgevad Vaikse ookeani.

Karen Grubbe

© Shutterstock

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

14.12.24, 05:20

Kosmiline kokkupõrge tekitas Maale mandrid

Uued arvutisimulatsioonid viitavad, et Maa laamtektoonilised süsteemid tekkisid seetõttu, et meie koduplaneet põrkas kokku teise planeediga.

01.01.20, 12:01

Pilved ja jää räägivad tuleviku kliimast 2100. aastal

Äärmuslik 3,5 või mõõdukas 0,5 kraadi – teadlased ei tea, kui palju temperatuur tõuseb, ent tehisintellekt ja satelliidimõõtmistest leitud seaduspärasused annavad meile nüüd tulevikukliimast üsna täpse pildi.

01.10.20, 13:45

Meie Maa on olnud täielikult vee all

Universum

Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi

Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi

Märkus: joonise mõõtkava pole täpne.

Kas Kuu tõmbab ka midagi muud peale ookeanide?

Füüsikute sõnul saatis meie omale eelnenud universum enne surma viimse tervitusena välja mingit laadi kiirgust.

Teadlased saavad eelmisest universumist sõnumi

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

Kosmiline rusuvool võib ohustada Maa tehiskaaslasi

Purunenud visiir võib kosmoses olla eluohtlik.

Kas on tõesti tõsi, et astronaudid plahvatavad, kui nende skafander katki läheb?

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Kolm kosmoseeksperti usub Maa-välisesse ellu

Füüsikute sõnul saatis meie omale eelnenud universum enne surma viimse tervitusena välja mingit laadi kiirgust.

Teadlased saavad eelmisest universumist sõnumi

Kas meteoriitidel võib olla ohtlikke baktereid?

Kosmiline rusuvool võib ohustada Maa tehiskaaslasi

Tehnoloogia

© Shutterstock

Geenmuundatud toit päästab maailma

© Shutterstock

Vetikavabrikud võivad toota kõike

© Shutterstock

Kuidas töötab kustutuskumm?

© Shutterstock

Kuidas tegid viikingid oma kuulsad laevad veekindlaks?

Rohkem tehnoloogiast

Maaväline elu

Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi

Uraan pakub eluks soodsaid tingimusi

© Shutterstock

Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

© NASA, CSA, ESA, J. Olmsted (STScI)

Kaugelt ookeaniplaneedilt leiti elule viitavat ainet

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

Astronoomid kavatsevad otsida elu metallivaeste tähtede juurest

© Claus Lunau & ESA / ATG medialab

Kosmilised ookeanid ootavad külalist planeedilt Maa

Austraalias asuv teleskoop Parkes on vastu võtnud mitu seletamatut raadiosignaali.

Kontakt kosmosega

© NASA, CSA, ESA, J. Olmsted (STScI)

Kaugelt ookeaniplaneedilt leiti elule viitavat ainet

Elu otsimine Veenusel: kes küll võiks sealses põrgus elada?

Astronoomid kavatsevad otsida elu metallivaeste tähtede juurest

Ajalugu

Neandertali mehe rekonstruktsioon Saksamaal Bonnis muuseumis.

Neandertallased võisid välja surra kosmilisel põhjusel

© Wikimedia Commons

Iidse kirja dešifreerijat ootab miljoni dollari suurune autasu

Fragment “Surmatantsust“, mis pärit Nürnbergi kroonikast aastast 1493. Autor Michael Wolgemut (1434-1519).

Vulkaanipurse aitas Mustal surmal Euroopas levida

© Andres Tennus

Eestlaste esivanemate toidulaud võetakse põhjalikult luubi alla

© Reuters

Aafrikast avastati maailma vanimad luust tööriistad

© Leemage / Corbis / Getty Images

Kes oli ajaloo esimene sarimõrvar?

Templi digitaalne rekonstruktsioon. Kompleksi mõõtmed olid umbes 125 x 145 meetrit.

Andidest avastati salapärasele rahvale kuulunud iidne tempel

© NASA/Shutterstock

Rattameistrid ehitasid esimese lennuki

Rohkem ajaloost

Loomariik

Aie erilised peenikesed sõrmed on kui õngeridvad, millega ta uuristab puude õõnsustes.

Loomade nutikas lisavarustus

Kobras on maastikuarhitekt, kes kasutab uru või pesakuhila kaitseks vett.

Loomadest meisterarhitektid

Umbes niisugune võis välja näha 355 miljonit aastat tagasi elanud ürgroomaja, kes jättis liivakivvi oma jäljed.

Liivakivist avastati maailma vanima roomaja jäetud jäljed

Prussakad tabavad maad palju väiksema jõuga kui inimesed.

Kas on tõesti tõsi, et putukad ei saa kõrgelt kukkudes viga?

Vasakult: pruunivöödilise prussaka isane ja emane isend ning vastne.

Tartu ühiselamust avastati Eesti uus prussakaliik

Kääbushiir kasutab oma jalgu aerudena, mis tekitavad üles- ja edasitõukejõu.

Kas kõik maismaaimetajad ujuvad?

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Tõde või vale? Kui pääsukesed lendavad madalalt, on oodata vihma

Luustruktuurid näitavad, et nüüdseks välja surnud kääbuskits Myotragus balearicus kasvas märksa aeglasemalt kui tänapäeval elavad kitsed.

Kas imetajad saavad olla külmaverelised?

Rohkem loomadest

Taimed

© Shutterstock

Kas taimedel on meeled?

© AP. Veerpallid Utah osariigis Salt Lake City eeslinnas South Jordanis.

USA kõrbelinnad sattusid veerpallide suurrünnaku alla

© Claus Lunau

Taimed annavad väärtuslikke metalle

© Shutterstock

Kuidas seeme teab, et on aeg võrsuda?

Veel taimedest

Lugejad küsivad

10–16 nädala vanusel lootel kujuneb juuksepööriste alus.

Miks mõnel inimesel on juustes pöörised?

Välk on ilmastikunähtus, mida kosmoseinsenerid kardavad kõige rohkem. Õnneks tabas see SpaceXi raketti Falcon Heavy 27. aprillil 2023 ajal, mil see seisis veel stardiplatvormil.

Miks kosmoserakettide starte ei toimu pilvise ilmaga?

Kuidas töötab vanamoodne termostaat?

Kuidas töötavad LED-pirnid?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Punapeadel on defekt ühes geenis, mis tavaliselt hoolitseb pruuni pigmendi tootmise eest kehas.

Kas punapäisus ja sinisilmsus on haruldane kooslus?

Korra kuus kontrollivad rahvusvahelise kosmosejaama ISS astronaudid tulekustuteid ja hapnikumaske.

Kas on tõesti tõsi, et kaaluta olekus leek ei kustu?

Kuidas töötab vanamoodne termostaat?

Kuidas töötavad LED-pirnid?

Kas Maal on ainuüksi merd mööda kulgev laiuskraad?

Füüsika

Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof Blaise Pascal töötas intensiivselt nii hüdrostaatilise kui ka õhurõhuga ning tema järgi on nimetatud rõhu ühik paskal.

Kangekaelne prantslane tõestas füüsikalist nähtust mäe tipus

© Shutterstock

Kes koordineerib aega, millega on seotud kõik maakera ajavööndid?

© Alamy/Imageselect

Kuidas loodi mõõtühikud?

© Shutterstock

Miks jää on libe?

Rohkem füüsikat

Sinu keha

Kas me vananeme tänapäeval aeglasemini?

Kas me vananeme tänapäeval aeglasemini?

Šimpansi ja inimese teed lahknesid miljoneid aastaid tagasi. viimaselt ühiselt esivanemalt pärineb suurem osa meie DNA-st.

Inimahvide DNA näitab teed esimese inimeseni

Õudusfilmide efektid ärgitavad su aju ülejäänud organismile häiret andma. Selle tagajärjel suureneb verd paksemaks muutvate valkude tootmine.

Õudusfilm ehmatab su surnuks

© Shutterstock

Miks on iseennast raske kõdistada?

Kas kihelus võib olla nakkav?

Kas kihelus võib olla nakkav?

Salamõrvarid on aastasadu surmavaid pulbreid spetsiaalselt selleks valmistatud mürgisõrmustesse peitnud.

Mõrvarlikud molekulid: kõige paremad mürgid

Meistrite võitlus: suurvõistluste põhjal näeme, milleks me liigina üldse võimelised oleme.

Teadus juhatab atleetidele teed olümpiakullani

Esimene patsient, kellele paigaldati Carmati tehissüda, elas sellega 74 päeva.

Kuidas töötab tehissüda?

Rohkem sinu kehast

Peaaegu kolmandik Austrias läbiviidud uuringus osalejaist vastas, et nad ei näe mitte kunagi und või näevad väga harva. Selle põhjus võib olla aga lihtsalt see, et nad ei mäleta oma unenägusid. Und näeme unefaasis, mis kannab nimetust REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mida ongi just nendesamade kiirete silmaliigutuste järgi väga lihtne ära tunda. Siiani pole teadlased kohanud inimest, kes ei maga mitte kunagi REM-und, kuid nad ei tea veel päris kindlalt, kas kõik inimesed selle unefaasi ajal tõesti und näevad. Harvadel juhtudel võib inimene saada sellise ajukahjustuse, mis takistab tal und näha. Seda Charcot’-Wilbrandi sündroomi võivad põhjustada insult, ajutromb või Alzheimeri tõbi.

Teadlased vallutavad unenäomaa: see on seotud reaalse maailmaga

Uuringusse oli kaasatud kolm vanuserühma: 6- ja 10aastased lapsed ning 18aastased noored. Noorim vanuserühm veetis päevas ekraani ees keskmiselt kaks tundi, keskmine vanuserühm kolm tundi ning vanim kaasatud rühm koguni kuus tundi.

Ekraaniaeg võib kahjustada laste südant

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Teadlane avastas ärevuse juured

Me oleme sündinud sõltlased

© Shutterstock

Nägu on su vägevaim relv

Seli raba Järvamaal.

Inimeste loodust puudutav sõnavara jääb aina ahtamaks

© Shutterstock. Illustratsioon pole uudisega seotud.

Hiinlaste uuel robotil on laboris kasvatatud miniaju

Teadlane avastas ärevuse juured

Me oleme sündinud sõltlased

Suured teadlased

Louis Pasteur sündis vaese parkali pojana. Tänapäeval peetakse teda ajaloo üheks tähtsaimaks teadlaseks.

Louis Pasteur avas ukse tundmatusse mikromaailma

© Shutterstock

Julm võitlus kuninglikule auhinnarahale: kronomeeter lõpetas laevade ekslemise

Uusi uurimismeetodeid kasutades avastas Vera Rubin, et universumi mass on palju suurem, kui see olema peaks.

Astronoom Vera Rubin tegi universumi ülekaaluliseks

© Shutterstock

Mustkunstnik tungis Marconi traadita telegraafi näidisseansile sisse

© Shutterstock

Kanderakett Saturn V: sakslaste salarelva järglane aitas inimese Kuule

© Bridgeman Images / Historic England

Briti härrasmehed muutsid maailma

© Shutterstock

Antiikse tohtri pea lõikas nagu vahe skalpell

© Shutterstock

Ta otsib rohtu ravimatute haiguste vastu: intervjuu tüvirakuravi pioneeri Shinya Yamanakaga

Veel kuulsaid teadlasi

Tagasi Imeline Teadus esilehele

Mine

© 2026 Imeline Teadus - Kõik õigused kaitstud