Laineid tekitab tuul. Rannikul seistes tunneme kohalikku tuult, mis võib tõepoolest puhuda ka sisemaalt mere poole, randa rulluvatele lainetele vastassuunas. Avamerel puhuvad enamasti tunduvalt tugevamad tuuled, mis tekitavadki laineid. Keset ookeani lõõtsuv torm tekitab endaga samasuunalised lained, kuid tormipiirkonnast eemale levivad need kõikides suundades, jõudes lõpuks välja rannikuni.
Merelainete mõistmisel on oluline silmas pidada kahte lainefüüsika nähtust: difraktsiooni ja refraktsiooni. Esimene tähendab laine omadust painduda väikeste takistuste taha või läbi väikese ava. Näiteks kui avamerelt tuleb kitsa lahesuu kaudu lahte sisse tugev laine, siis ei suundu see otsejoones lahe vastaskaldale, vaid levib kaarjalt kogu lahe randadesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailmamerd mööda lõputult rulluvad lained kätkevad endas tohutut energeetilist potentsiaali. Insenerid töötavad mitmesuguste lahenduste kallal alates ujuvatest magnetitest kuni veealuste turbiinideni, et laineenergiat ära kasutada ning anda kogu maailmale piisavalt rohelist elektrienergiat.
Olen õppinud, et taevas on sinine, sest see peegeldub mere pinnalt. Miks aga värvub taevas päikeseloojangu ajal punaseks?
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?