Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:
- miks ei sobitu relatiivsusteooria ja kvantmehaanika füüsikute jaoks üheks tervikuks;
- kuidas püüab stringiteooria seletada nii osakeste omadusi kui ka gravitatsiooni ootamatut nõrkust;
- miks räägivad teadlased nähtamatutest lisamõõtmetest ja kuidas Theodor Kaluza ning Oskar Klein selle ideeni jõudsid.

- 11 mõõtmega suudavad füüsikud anda selgituse kogu Universumile. Calabi-Yau ruumi kujutis illustreerib neid täiendavaid mõõtmeid.
- Foto: Claus Lunau
Füüsikute unistus on luua teooria, mis hõlmaks Universumis absoluutselt kõike, alustades tähtedest ja galaktikast ning lõpetades aatomite ja molekulidega. Praegu on neil kaks teooriat, millest kumbki kirjeldab teatavat osa Universumist, kuid paraku on need ühitamatud. Relatiivsusteooria kirjeldab gravitatsioonijõudu, mis juhib näiteks selliste suurte objektide nagu planeetide liikumist ümber Päikese. Kvantmehaanika kirjeldab silmale nähtamatuid aatomeid ja molekule. Füüsikud on juba kaua teinud jõupingutusi nende kahe teooria ühendamiseks, kuid isegi kui kõiki muid loodusjõudusid on võimalik kvantmehaanikaga selgitada, siis gravitatsioon selle teooriaga ei sobitu. Gravitatsioon on palju nõrgem kui muud loodusjõud, aga miks, sellest teadlased aru ei saa.
Stringiteooria väljatöötamine
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlaste instrumendid on muutunud nii tundlikuks, et suudavad registreerida signaale, mida kõrgeltarenenud tsivilisatsioonide asukad võiksid suure tõenäosusega tekitada.
Teada on neli fundamentaalset loodusjõudu, kuid füüsikud on juba kaua kahtlustanud, et eksisteerib ka viies. Diana Craik ja ta kolleegid Šveitsi Zürichi tehnikaülikoolist ETH Zürich arvavad nüüd, et nad võivad olla avastanud viienda loodusjõu ainest, mis eksisteerib kõikjal meie ümber.
Hiina saatis eile, 24. mai õhtul edukalt orbiidile mehitatud kosmoselaeva Shenzhou-23, mis dokkis edukalt kosmosejaamaga Tiangong. See missioon on osa Pekingi pikemast plaanist toimetada inimene Kuule enne 2030. aastat, teatas Hiina riiklik meedia. Teatavasti on samasugune kavatsus ka USA-l.
Kestlikkus ja ökoloogilisem jalajälg on jõudnud ka autotööstusesse, kus üha enam tootjaid loodussõbralikke materjale kasutama hakanud on. Kui palju mõjutab see sõidukit hankides ostjat ja kas keskkonnasäästlikud materjalid on praktilised ning kvaliteetsed, säilitades seejuures ka sõidukvaliteedi ning –mugavuse?