Auk neandertallase abaluus võib olla maailma vanim tõend surmavast puuodarünnakust
75 000 aasta vanuses abaluus leiduv ümmargune auk viitab, et Lähis-Idas elanud neandertallased võisid kasutada omavahelistes surmavates kokkupõrgetes teritatud puuodasid. Säilmed annavad tunnistust ka sellest, et seesama neandertallane sai vähemalt aasta enne surma raske näovigastuse. See tähendab, et ilmselt hoolitsesid teised neandertallased vigastatu eest, enne kui ta hiljem odaga tapeti.
Fred Lewsey Cambridge´i ülikoolist kirjeldab, et kõnealune neandertallase abaluu leiti Iraagi Kurdistanis asuvast Shanidari koopast ühes teiste säilmetega. Luu on lai ja lame ning kohati nii õhuke, et vastu valgust hoides on see peaaegu läbipaistev. Luu oli säilinud ligi 75 000 aastat peaaegu tervena seitsme ja poole meetri paksuse kivimi- ja settekihi all.
Täiesti terve see siiski pole, sest selles on huviväärne 15 mm läbimõõduga ümmargune auk. Väljakaevamisi juhtinud Cambridge’i arheoloogide hinnangul pidi selle olema teritatud puuoda, sest ränikivist või kivist odaots oleks jätnud lameda või nurgelise ava.
Oda tungis eestpoolt rindkereõõne vasakusse poolde ning läbistas keha, sealhulgas kopsu ja tõenäoliselt ka suuri veresooni, enne kui vasakusse abaluusse augu lõi. Inimene suri kiirelt, teadlased arvavad, et surmav löök võis olla tahtlikult tema südame pihta suunatud.
Augu servade kaldus kuju on iseloomulik väljumishaavale. Teadlased leidsid ka relvahoobi mõjul paigast nihkunud tillukesi luukilde. Nende asend näitab, et oda tungis kehasse ülaltpoolt ja liikus allapoole.
„On erakordne, et meie käsutuses on 75 000 aasta vanune suurepäraselt säilinud abaluu,“ ütles uuringu juhtiv autor Emma Pomeroy Cambridge’i ülikooli arheoloogiaosakonnast. „Need luud on nii õhukesed, et isegi tänapäevaste matuste puhul ei leita sageli tervena säilinud abaluid. Meil õnnestus see peaaegu kaheksa meetri paksuse kivi- ja settekihi alt ühe tükina välja tõsta.“
Arheoloogid nimetavad selle neandertallase säilmeid nende kuulsa leiukoha järgi Shanidar A-ks. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Scientific Reports.
Puitrelvad säilivad harva
Nii kaugest minevikust pärit puuesemed säilivad äärmiselt harva - need kõdunevad. Sestap pole ka praegu tapariista alles. Siiski on Saksamaalt Schöningenist 1990. aastatel leitud vettinud ja hapnikuvaesest pinnasest umbes 200 000 aasta vanuseid odasid ajast, mil Euroopas elasid varased neandertallased. Mõni oda oli üle kahe meetri pikk. Need olid valmistatud hoolikalt valitud puidust ja nende raskus oli jaotatud viskamiseks sobivalt nagu tänapäevastel odadel. Tõenäoliselt kasutati neid suurte loomade küttimiseks. Üldse vanim teadaolev ümara ristlõikega puuoda on üle 400 000 aasta vana. Sellest on säilinud ainult teravik. Oda leiti 1911. aastal Suurbritannias Clacton-on-Sea rannalt.
Teadlaste arvates võis samalaadne relv põhjustada ka Shanidar A surma. Vigastus võib olla esimene tõend teritatud puuoda kasutamisest eelajaloolises Lähis-Idas ja sellega inimese tapmisest.
„Olemasolevate tõendite põhjal olid neandertallased ja nende esivanemad omandanud puutöö- ning relvavalmistamisoskused juba kümneid tuhandeid aastaid enne Shanidar A surma,“ ütles Pomeroy. Ta rõhutas samas, et surma võis põhjustada ka jahiõnnetus. „Selliseid loomi nagu mammutid võidi küttida lähedalt torkeodadega, mistõttu on surmavaid vigastusi lihtne ette kujutada.“
Hetkel kuum
Mõned asjaolud viitavad siiski tahtlikule vägivallale. „Haava asukoht ja jõud, mida oli vaja oda surumiseks läbi neandertallase keha, sarnanevad tahtliku tapva löögiga, mis oli suunatud südame piirkonda,“ ütles Pomeroy.
Vägivalla täpset konteksti pole võimalik teada. Samuti pole teada, kas juhtumiga võisid olla seotud meie liigi esindajad ehk nüüdisinimesed. Arheoloogide hinnangul on neandertallaste omavaheline vägivald tõenäolisem.
Shanidari koopa väljakaevamisi juhtiv Cambridge’i ülikooli professor Graeme Barker ütles, et süstemaatilise vägivalla tõendeid leitakse nii kaugest ajast äärmiselt harva. Valdav osa leide, mis viitavad iidsele vägivallale, pärinevad paiksete põlluharijate ühiskondadest, mis tekkisid tuhandeid aastaid pärast neandertallaste küttide-korilaste kogukondi.
Poolitatud hammas ja märgid hoolitsusest
Abaluu kõrvalt kaevati välja peaaegu täielikult säilinud parem käsi, kaks vasakpoolset roiet, ühe parempoolse roide katkend ja seitse hammast. Need on kõik, mis on säilinud surma ajal hinnanguliselt umbes 45aastasest täiskasvanud neandertallasest.
Üks tema alumise lõualuu esihammas oli pikuti murdunud ja sellest jäi suhu ainult üks pool. Ümbritsevad hambad olid pöördunud sissepoole. Pooliku hamba paljastunud juurekanalile oli kogunenud märkimisväärne kiht hambakivi. See näitab, et hammas püsis suus veel tükk aega pärast vigastust ja neandertallane elas edasi. Vigastuse põhjustas teadlaste hinnangul tugev löök näkku.
„Niisugusel viisil hamba poolitanud löögi üleelamine ning vähemalt aasta või võib-olla kauemgi elamise ja söömise jätkamine eeldas tõenäoliselt teiste neandertallaste hoolitsust ja toetust,“ ütles Pomeroy. Tema sõnul võidi Shanidar A-d pärast esimest vigastust toita pehme toiduga.
„Pole kahtlustki, et Shanidar A-l oli keeruline suhelda ja et ta kannatas pikka aega kohutavat valu,“ ütles Pomeroy. „Tema säilmetes kajastuvad kaks vastandlikku külge paljust sellest, mida peame inimlikuks. Ühelt poolt näeme tõendeid kohutavast vägivaldsest surmast. Teisalt oli ta ilmselgelt inimene, kelle eest tema eluajal hoolitseti.“
Iraagi Kurdistani mägede jalamil paiknev hiiglaslik Shanidari koobas on üks maailma kuulsamaid neandertallaste leiukohti. Ralph Solecki juhitud väljakaevamistel leiti sealt 1950. aastatel kümne inimese säilmed. Nende hulgas oli neli eri aegadel surnud inimest, kes lebasid lähestikku ühes kohas. See viitab, et neandertallased tulid oma surnute matmiseks korduvalt samasse paika tagasi.
Ühel koopa teisest osast leitud ja tuhandeid aastaid hiljem elanud neandertallase säilmetel leidus märke halvatud käest, liigesepõletikust, kurtusest ja osalisest pimedusest. Ta oli neist hädadest hoolimata elanud kaua, mis tähendab, et teised hoolitsesid tema eest. Niisugused märgid kaastundest, ühiskondlikust toetusest ja surmaga seotud rituaalidest aitasid ümber kujundada 19. sajandil levinud ettekujutuse neandertallastest kui jõhkratest, alaarenenud olevustest.
Shanidar A kaevati välja 2020. aastal. Ta on üks kolmest neandertallasest, kelle Cambridge’i juhitud töörühm on alates 2015. aastast samast matuste kogumist juurde leidnud.
Kui Shanidar A abaluuauk on vanim tõend odaga teise inimese tapmisest, siis kõige vanemad teadaolevad vägivalla jäljed inimlaste vahel on palju vanemad. Hispaaniast Sima de los Huesosest on leitud umbes 430 000 aasta vanune inimese eellase kolju, millel on kaks surma ajal tekkinud ühesugust löögijälge. Neid peetakse vanimaks kindlaks tõendiks surmavast inimestevahelisest vägivallast. Relv oli arvatavasti mingi ese, näiteks kivi.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele