Vana DNA aitas lahendada viiesaja aasta taguse mõrvamüsteeriumi

Eelmisel kuul ajakirjas iScience avaldatud uuringu käigus analüüsiti muistset DNA-d, sealhulgas suurhertsogi säilmeid, ning leidis kinnitust, et suurhertsogi surma põhjustas siiski sääskede levitatav ja alglooma Plasmodium põhjustatav malaaria. Lisaks heidavad uuringu käigus analüüsitud genoomid uut valgust sellele, kuidas malaaria renessansiaegses Euroopas möllas.

„See võib lõpetada aastakümneid kestnud vaidluse teiste võimalike surmapõhjuste, näiteks väidetava mürgitamise üle,“ ütles Müncheni Ludwig Maximiliani ülikooli paleopatoloog Albert Zink, kes uuringus ei osalenud. „Uuring kinnitab, et malaaria oli renessansiaegses Euroopas laialt levinud ning endeemiline suures osas Lõuna- ja Kesk-Euroopast.“

Inimkond on malaariaga kokku puutunud juba kümneid tuhandeid aastaid. Praeguste andmete järgi jõudis haigus Euroopasse juba 4. aastatuhandel eKr ning levis hiljem koguni Soome ja Venemaani. Kreeka-Rooma arst Galenos kirjeldas 2. sajandil pKr Rooma impeeriumis sageli esinenud malaariataolisi palavikujuhtumeid. Piirkonna sood, jõeorud ja rannikumärgalad pakkusid sääskedele ning malaariat põhjustavatele parasiitidele suurepäraseid elutingimusi. Ühes 2016. aasta uuringus leiti Itaaliast Plasmodium falciparum'i jälgi, mis pärinesid 1.–2. sajandist pKr.

Et paremini mõista, kuidas malaaria piirkonna elanikke, sealhulgas Medicisid, mõjutas, uurisid Giuffra ja tema kolleegid DNA-d, mis saadi Francesco kolmest roidest ja Giovanni ühest roidest. Lisaks analüüsisid nad üheksat teist teadaolevat vana malaariaproovi Euroopa, Aasia ja Ameerika mandri säilmetest, et selgitada välja, milline malaaria tüvi Medicid tappis.

Geneetiline analüüs näitas, et Francesco säilmetes leidus kahe malaariat põhjustava liigi, Plasmodium falciparum'i ja Plasmodium malariae mitokondriaalset DNA-d. Need kinnitasid, et ta põdes malaariat. Giovanni säilmetest leiti aga P. falciparum'i tüvi, millel oli kaks seni tundmatut mutatsiooni. See tähendab, et teadlased avastasid uue, varem kirjeldamata selle surmava parasiidi tüve.

„Olime ääretult elevil, kui avastasime, et proovides olid endiselt säilinud selgelt äratuntavad Plasmodium falciparum'i DNA fragmendid,“ ütleb Yale'i ülikooli evolutsioonigeneetik ja uuringu juhtivautor Serena Tucci.

Giuffra sõnul on Giovanni säilmetest leitud uus tüvi lähedases suguluses malaariatüvedega, mis on sajandite jooksul levinud Itaalias, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Taiwanil ja Kariibi mere piirkonnas.

Ka tänapäeval on P. falciparum kõige surmavam malaariat põhjustav liik. Ainuüksi 2024. aastal põhjustas see hinnanguliselt 280 miljonit nakatumist ja üle 500 000 surmajuhtumi.