Mulla peamised koostisosad on mineraalid, orgaanilised ained ja mikroorganismid. Juurde võib arvata ka vee ja õhu. Mineraalide sekka kuuluvad näiteks saviosakesed või kvartsist liivaterad, orgaaniliste ainete sekka saab lugeda surnud taimeosad ja huumuse, mikroorganismid on näiteks kõik bakterid, kes mullas tegutsevad.
Mulda ja pinnast uurivatel teadlastel on eri klassifikatsioonisüsteemid, et eristada ja hinnata paljusid mullastikutüüpe. Mullastik tähendabki mingile piirkonnale omaseid muldi. See, milline mingi paiga mullastik on, sõltub osalt lähtematerjalist – see võib olla näiteks savi või sulaveekruus – ning osalt kliimast. Pealegi muutub muld pidevalt. Osa selles leiduvaid aineid muutub muundudes teisteks aineteks, osa uhutakse vihmaveega sügavamale maapõue ning osa kuhjub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui palju leidub Maal vett, kui arvestada soolast ja magedat vett ning ka jääd? Kas vee koguhulk on püsiv?
Ulmefilmides ja -raamatutes kujutatakse tihti olukordi, kus praegusel viisil toimiv maailmakorraldus on mingi katastroofi tõttu otsa saanud. Mis juhtuks, kui ühtäkki kogu inimkond Maalt just kui nipsust kaoks? Kuidas käituksid metsloomad ning mis saaks hooletusse jäetud hoonetest ja autodest? Sellest loost leiad vastuseid.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.