Jupiteri kuu Europa on meie Kuust pisut väiksem. Europa on kaetud jääga ja just vee olemasolu tõttu on astronoomid nimetanud seda üheks tõenäolisimaks paigaks meie kosmilises lähikonnas, kust võiks elu leida. See oletus seisab nüüd natuke kindlamatel jalgadel. Värsked analüüsid annavad mõista, et ilmselt on Europa pinna all peidus aktiivseid vulkaane. Vulkaaniline aktiivsus võib tekitada keskkonna, kus on palju keemilist energiat, mis koos veega moodustab elule soodsa kasvulava.

Jupiter on hiiglaslik gaasiplaneet, mille mass on 318 korda suurem kui Maal. Geoloogilised analüüsid viitavad sellele, et Europa vulkaaniline aktiivsus tuleneb raskusjõust, millega gaasihiid oma kuud mõjutab. Jupiteri gravitatsiooni põhjustatud loodelised jõud mõjutavad Europat niiviisi, et kuu sisemuses leiduv aine on pidevas muutuses – seda venitatakse ja surutakse, justkui sõtkuks Jupiter lõputult mingit kosmilist tainast. Tekkiva hõõrdumise käigus vabaneb palju soojust ja selle soojuse tõttu ongi jääga kaetud ainult Europat katva ookeani välimine osa.

Jupiteri gravitatsioon suudab siiski palju enamat kui lihtsalt hoida jääalust merevett külmumast. Poolustel on mõju aluspõhja­kivimitele nii tugev, et seal võivad ookeani põhja tekkida hüdrotermaalsed lõõrid. Aluspõhjast tungivad seal välja mineraalse kuuma vee joad. Nähtust tuntakse ka Maa ookeanide põhjast, kus tänu kuumadele allikatele elutseb ekstremofiile – äärmuslikke organisme, kes saavad vabalt hakkama ilma valguse ja hapnikuta.