Kui 44aastane rootslane Robert Nobel 1873. aastal Kaspia mere ääres asuvasse Bakuusse jõudis, oli see kärbseid ja tolmu täis räpane linn. Kõikjal võis näha kummalisi, algelisi puidust konstruktsioone, mille ümber askeldasid inimesed. Need ehitised olid naftakaevud. Musta kulla hais torkis nina ja pani silmad vett jooksma.

Robert Nobel oli sellest kõigest vaimus­tuses. Mitme untsu läinud ettevõtmise järel tundus talle, et on nüüd leidnud võimaluse lõpuks äriliselt haljale oksale jõuda. Tema vend relvatööstur Ludvig oli saatnud ta Bakuusse püsside tarvis pähklipuitu ostma, aga Robert otsustas talle kaasa antud 25 000 Vene rubla kulutada hoopis selleks, et osta väike maatükk, millel asusid naftakaev ja väike rafineerimisjaam.