Veinisõbrad võivad olla tänulikud iidsele asteroidikatastroofile

Ilmneb, et seesama asteroid, mis pisut üle 66 miljoni aastat tagasi kõigile Maal elanud suurtele dinosaurustele otsa peale tegi, on ühtlasi põhjus, miks meil on võimalus tänapäeval viinamarju kasvatada ja neist veini valmistada. Nii et veinisõbrad võivad ammuse katastroofi positiivse mõju tähistuseks klaasi tõsta.

© Shutterstock

MADIS AESMA

11. JUULI 2024

Teadlased otsisid Colombiast, Panamast ja Peruust iidseid, kümnete miljonite aastate vanuseid fossiliseerunud ehk kivistunud viinamarjaseemneid. Lõpuks leidsidki nad läänepoolkera vanima viinamarjaseemne. Teadlased ütlevad, et viinapuude laialdane levik üle maailma võis toimuda nendesamade keskkonnamuutuste tulemusena, mille põhjustas Chicxulubi asteroiditabamus. See asteroid põrutas Maale otsa pisut üle 66 miljoni aasta tagasi ja tabas tänase Mehhiko lahe piirkonda Yucatani poolsaare ligidal. Kuna asteroid oli väga suur, läbimõõdult kümne kilomeetri ringis, oli kokkupõrge Maa loomastikule hävitava mõjuga.

Maailma vanimad teadaolevad fossiiliseerunud viinamarjaseemned on samas  leitud teiselt poolt maakera Indiast. Need on samuti 66 miljonit aastat vanad. Kui Chicxulubi asteroiditabamuse tulemusel surid kõik maismaal elanud dinosaurused välja ja hävis 76 protsenti planeedi elusolendite liikidest, siis tänaste viinamarjade eellastele kujunes katastroofi järel välja hoopis soodne situatsioon, nagu selgub.

„Me mõtleme alati loomadele, dinosaurustele, sest nemad olid suurimad asteroiditabamusest mõjutatud olendid, kuid väljasuremissündmusel oli tohutu mõju ka taimedele,” ütles nüüd vastava teadustöö juhtautor Fabiany Herrera, Chicago välimuuseumi paleobotaanika abikuraator. „Mets taastas end viisil, millega kaasnes taimede muutumine. Need (nüüd Kesk-Ameerikast leitud viinamarjaseemned – toim) on vanimad viinamarjad, mis on selles maailmajaos ehk läänepoolkeral kunagi leitud, ja need on mõned miljonid aastad nooremad kui kogu maailma vanimad viinamarjad, mis leiti teiselt poolt planeeti. See avastus on oluline seepärast, et näitab, et pärast asteroiditabamust ja dinosauruste välja suremist hakkasid viinapuud kiiresti üle kogu maailma levima.”

Teadlased arvavad, et suurte loomade kadumine asteroiditabamuse tõttu võis viinapuude (ja teistegi taimede) leviku juures olla võtmetähtsusega. 

“Suurtele loomadele, nt dinosaurustele, on omane, et nad muudavad end ümbritsevaid ökosüsteeme,” ütles töö kaasautor Monica Carvalho Michigani ülikooli paleontoloogiamuuseumist. “Me arvame, et kui suured dinosaurused liikusid läbi metsa, võisid nad tõenäoliselt puid maha murda, mistõttu olid metsad nende ajal avaramad, rohkema avatud ruumiga kui tänapäeval. Fossiilide andmestikus hakkame umbes selsamal perioodil ehk pärast sauruste kadumist nägema rohkem selliseid taimi, mis kasutavad teisi puid mööda ronimiseks vääte – nagu näiteks viinapuu.”

Uuringut kirjeldav artikkel on avaldatud ajakirjas Nature Plants.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress