Vanas Kreekas ja Roomas dementsust praktiliselt ei eksisteerinud

Uue teadusuuringu käigus analüüsisid teadlased 2000-2500 aasta vanuseid kirjutisi Aristotelese päevilt. Neist nähtub, et tollal ei olnud vanusega seotud tõsised mälu-, kõne-, ning argumenteerimisprobleemid üldse levinud; vastupidi, need praktiliselt puudusid. Kas dementsus on seega moodsa aja haigus?

© Meditsiini isa Hippokratese kirjutisis pole viiteid patsientidele, keda vaevanuks dementsus. 

MADIS AESMA

12. VEEBRUAR 2024

Antiikaegsetest meditsiinialastest tekstidest võib märgata, et vanadusega seotud mäluprobleeme eksisteeris, aga need olid pigem kerget laadi. Ent ei ole üles tähendatud peaaegu midagi sellist, millega on kimpus tänapäeval miljonid dementsed eakad inimesed üle maailma, kes on kaotanud suure osa võimest mäletada, kõnevõime ja muudki, mida põhjustab näiteks Alzheimeri tõbi, mis on dementsuse üks tüüpe.

Gerontoloog professor Caleb Finch Lõuna-Califonia ülikoolist ütleb, et avastus annab tuge arvamusele, et dementsus on haigus, mis käib kaasas modernse elukeskkonna ja elustiiliga. Finch uuris läbi meditsiini isa, kuulsa Vana-Kreeka arsti Hippokratese tekstide põhiosa ja ka tema järgijate kirjutisi. Neis kirjeldatakse vanainimesi, kes olid kurdid, kel käis pea ringi ja kel olid seedehäired – aga ei ühtki viidet mälukaotusele. 

Paar sajandit hilisemast ajast ja Vana-Roomast on juba mõned märkused selliste vaevuste kohta teada. Antiikaja üks kuulsamaid arste Galenos märgib, et 80. eluaasta kandis on mõnedel eakatel raskusi uute asjade õppimisega. Plinius Vanem on oma kirjutisis välja toonud seiga, et kuulus oraator ja riigimees Valerius Messalla Corvinus unustas omaenda nime ära. Cicero on täheldanud, et “vanusega seotud tobedus… on omane vastustustundetutele vanadele meestele, kuid mitte kõigile.”

Professor Finch on oma teadustöö avaldatud teadusajakirjas The Journal of Alzheimer`s Disease ja ta ütleb, et julgeb järeldada, et Alzheimeri tõbi, dementsuse üks levinumaid vorme, on modernne haigus. “Vanadel kreeklastel oli väga, väga vähe mainimisi millestki, mida võis nimetada kergeks kognitiivseks puudeks – kuid me leidsime need üles,” vahendas ta sõnu US News. “Roomlaste tekste uurides leidsime vähemalt neli viidet juhtumitele, mille puhul oli ilmselt tegu kaugele arenenud dementsusega. Raske on öelda, kas nende põhjustajaks oli Alzheimeri tõbi.”

Varem on vanade kreeklaste ja roomlaste keskmiseks elueaks pakutud 30-35 aastat, järeldades omaaegsete hauakivide uuringuist. Kuid dementsus tabab inimesi harva enne 60 eluaastat. Madal keskmine eluiga tähendaks, et haigus, mille põhjustab levinud teooria järgi teatud valkude ebanormaalne kuhjumine ajus, ei saanudki antiikajal nii levinud olla, sest inimesed lihtsalt ei elanud nii kaua. Mõned ajaloolased ütlevad aga, et selline ettekujutus antiikaja inimeste nii lühikesest keskmisest elueast on väär, arvestades, et teatud poliitilistesse ametitesse polnud võimalik saada enne 40. sünnipäeva, ja et on teada neidki, kes elasid saja-aastaseks (tõsi, vähe).

Finch oletab, et mida tihedamaks muutus asustus Vana-Rooma linnades ja mida saastatumaks need muutusid, seda enam tekkis inimestel ka vaimseid probleeme. Saastega kaasnevate haigustekitajate mõju ajule võis olla selle põhjuseks. Rooma kõrgklassi seas oli levinud ka pliist valmistatud toidunõude kasutamine, samuti oli veetorustik tihtipeale pliist, ning mõnikord lisati veinile selle magustamiseks pliiatsetaati. Plii on aga närvimürk – sellele on mõne julge autori poolt pandud süüks lausa kogu Rooma riigi allakäiku ja lõppu. Mälukaotusega pole pliid siiski üheski uuringus seostatud.

Teadlased võrdlesid antiikaja andmeid Tsimane indiaanlaste kohta käivatega. Need indiaanlased elavad tänapäeva Boliivias ja nende eluviis on samasugune, nagu oli mujal maailmas tööstusrevolutsiooni eel. Tsimaned on füüsiliselt väga aktiivsed ja neil praktiliselt dementsust ei eksisteeri. USA-s on seevastu 65aastaste ja vanemate seas dementsusega kimpus lausa 11% inimesi.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress